Obsah (5)

§ 181§ 184§ 182§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-2389 Otsuse kuupäev 9. aprill 2020 Kohtunik Ülle Polluks Haldusasi V. K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10

§ 181lg 1, Ts

ÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-19-2389 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on V. K kaebus PPA ettekirjutuse nr 1049757849 õigusvastuse kindlakstegemiseks ja sissesõidukeelu tühistamiseks.
2. Vastustaja teatas 06.03.2020 kohtule, et Siseministeerium on 26.02.2020 otsusega tunnistanud vaidlustatud PPA viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsused kehtetuks. Kuna ministeerium leidis, et PPA-l ei olnud alust viisa kehtetuks tunnistamiseks ning viibimisaja ennetähtaegseks lõpetamiseks, siis puudus alus ka ettekirjutuse tegemiseks ning sissesõidukeelu kehtestamiseks. Vastustaja on kaebuse tervikuna õigeks võtnud ning on kohtule esitanud avalduse kaebuse õigeks võtmise kohta vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-le 27 lg

1. PPA teatas
2. märtsil 2020 kohtule, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.

1. Kohus ei hakka kaebuse asjaoludel pikemalt peatuma, kuna vaidlus poolte vahel on ära langenud seoses vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtuga ehk siis vastustaja on nõustunud kõigi kaebuses toodud asjaoludega/põhjendustega.
2. Kohus nõustub kaebuses toodud seisukohtadega tervikuna, mille ülekordamist ei pea antud juhul vajalikuks. Kohus märgib vaid, et Siseministeeriumi 26.02.2020 otsusega rahuldati V. K 10.02.2020 esitatud avaldus, tunnistati viisa kehtetuks tunnistamise otsus nr 2564/2019 ja viibimistähtaja ennetähtaegse lõpetamise otsus nr 2565/2019 kehtetuks. Seega puudus alus Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2019 ettekirjutuse nr 1049757849 tegemiseks ning sissesõidukeelu kehtestamiseks.
3. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti tühistamine on põhjendatud. Samuti on põhjendatud õigusvastasuse tuvastamise nõue, viimase osas kohus täielikult nõustub kaebuses toodud argumentidega. Seda on kinnitanud ka vastustaja kaebuse tervikuna õigeks võtmisega.
4. Kaebuse esitaja taotleb kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, mille kohta on kohtule esitanud menetluskuludokumendid.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (

§ 108lõige 5).

Otsus tehakse vastustaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud kanda temal. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tasutud IM EXPERT OÜ poolt 19.12.2019) ja õigusabikulud summas 720 eurot (vt Advokaadibüroo Küllike Namm arve nr 20191037). Õigusabikulud seonduvad praeguse vaidlusega. Vastustaja teatas, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. Ka kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud (

§ 109lõige 6).

Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 735 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2