← Eesti

2-20-1828/22

Tsiviilasi nr 2-20-1828 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja esindajad Tartu Maakohus Hele Kaldma 17. aprill 2020, Tartu

) § 475 lg 2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.

  1. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks ja alternatiivselt ajatamiseks. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades tema majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks avaldaja taotletud viisil.
  2. Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu 12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).
  3. Järgnevalt analüüsib kohus, kas menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane ja kas käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldaks kohtul täitemenetlust võlgniku avalduse alusel peatada või ajatada TMS § 45 alusel. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-20-1828
  1. Avaldaja on palunud täitemenetluse peatamist kuni avaldaja poolt 29.01.2020 kohtutäitur Reet Rosenthalile esitatud kaebuse suhtes tehtava lahendi jõustumiseni. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et avaldaja on 04.02.2020 esitanud kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale (tsiviilasi nr 2-20-1896). Samas asjas on avaldaja esitanud ka esialgse õiguskaitse korras taotluse täitemenetluse peatamiseks. Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2020 määrusega jäeti avaldus menetlusse võtmata, sest läbimata oli seadusega ettenähtud kohtueelne menetlus. Kohus selgitas täiendavalt, et kui avaldaja soovib esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist, on avaldajal võimalik esitada vastav taotlus tsiviilasjas 2-
  3. Tartu Maakohtu 06.02.2020 määrus on jõustunud 22.02.2020.

§ 378

lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 378

lg 1 p-s 6 sätestatud abinõud on kohaldatavad kõigis täitemenetlustega seotud vaidlustes, milles võlgnik esitab hagi tema suhtes alustatud täitemenetluse või tehtud täitetoimingu vaidlustamiseks. Kohtule ei ole esitatud andmeid kohtutäituri otsuse või tegevuse peale uue kaebuse esitamise kohta, täitedokumendi vaidlustamise ega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kohta, mistõttu ei ole võimalik käesolevas menetluses täitemenetluse peatamine esialgse õiguskaitse lahendamise raames.

  1. Kui käsitleda esitatud täitemenetluse peatamise nõuet aga TMS §-st 45 tuleneva nõudena tuleb kontrollida määruse p-s 5 nimetatud eeldusi.
  2. Avaldaja palub vaidlusaluse täitemenetluse peatada või ajatada põhjusel, et täitmise jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Võlgniku korteri sundmüügiga kaotaks võlgnik oma eluaseme. Kohtutäitur on oma vastuses viidanud, et avaldajale on tehtud korduvaid ettepanekuid vahetada 3-toaline korter väiksema elamispinna vastu, kuid avaldaja pole sellega nõustunud. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks teinud jõupingutusi võlgnevuste tasumisele asumiseks. Kohus on seisukohal, et olukorras kus võlgnikul on realiseeritavat vara, ei pea sissenõudjad ootama veel aastaid oma nõuete täitmist. Lisaks on avaldaja märkinud, et avaldaja ja temaga koos elav pereliige asetatakse korteri sundmüügiga raskesse majanduslikku olukorda. Võlgnikule on määratud XXX ning talle makstakse XXX. Avaldajale määratud XXX ei takista avaldajal töötamast ega elatist teenimast ning ei takista kohustusi täitmast. Avaldaja sissetulekuks on ka töötasu, keskmiselt XXX eurot kuus. Töötasust täidab ta elatisnõuet, mistõttu jääb võlgnikule pärast elatisesumma mahaarvamist kätte XXX eurot, mille arvelt peab võlgnik kandma enda eluaseme, ülalpidamise ja töölkäimisega seotud kulutused. Samas on avaldaja sissetulek suurem Statistikaameti poolt kehtestatud arvestuslikust elatusmiinimumist. Seega ei nähtu, et avaldaja oleks majanduslikes raskustes. Kohus tuvastas, et vaatamata avaldaja poolt saadavale töötasule ja XXX, ei ole avaldaja asunud likvideerima teisi võlgnevusi peale elatise. Käesoleval juhul on võlgnik VÕS § 100 alusel oma kohustust rikkunud, kuna pole mitme aasta jooksul tekkinud võlgnevusi tasuda suutnud. Sissenõudjad on avaldanud, et võlgnik ei ole teinud koostööd kokkulepete sõlmimiseks, mistõttu ei ole sissenõudjatel tekkinud ootust, et võlgnik võla mõistliku aja jooksul likvideerib ning edaspidi oma kohustusi täidab.
  3. Avaldaja majanduslik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõttes ega kaalu kohtu arvates üles sissenõudja huvi võla tagasisaamise vastu. Riigikohtu praktika kohaselt (Riigikohtu 12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12) ei ole erandlikuks asjaoluks ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Käesoleval juhul ei ole avaldaja poolt välja toodud põhjendused asjaoludeks, mida võiks käsitleda kui erandlikke 6

(7)Tsiviilasi nr 2-20-1828 asjaolusid, ka väikeste laste, raske haiguse olemasolu ega isiku kõrget vanust. Samuti ei ole täitemenetluse peatamine ega ka soovitud ajatamine põhjendatud võlgniku vajadusega saada aega uue elukoha leidmiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud sissenõudjate mittenõustumine täitmise peatamise ja ajatamisega, sest nende huvides on nõude võimalikult kiire ja täielik rahuldamine. TMS 45 alusel tuleb peatamise ja ajatamise kohaldamisel arvestada ka sissenõudjate huvisid, mis käesolevas asjas kohtu hinnangul kaaluvad üles avaldaja põhjendused võla tasumise peatamiseks või ajatamiseks.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja avaldus sundtäitmise peatamiseks ja alternatiivselt ajatamiseks täiteasjas nr 186/2008/515 ei ole piisavalt põhjendatud, ei esine TMS § 45 mõttes erandlikke asjaolusid ning avaldaja toodud põhistus ei kaalu üles sissenõudjate huvi nõude kiireks rahuldamiseks.
  2. Avaldaja taotluse, tühistada kohtutäitur Reet Rosenthali poolt 14.01.2020 täiteasjas nr 186/2008/515 väljakuulutatud Eduard Vinogradovi korteri enampakkumine, jätab kohus läbi vaatamata. Kohtutäitur on 13.01.2020 teavitanud avaldajat kinnisasja elektroonilisest enampakkumisest. Vastava teate saamisel, kui avaldaja selle täitetoiminguga ei nõustunud, oleks avaldajal tulnud esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile (TMS § 217 lg 1) ning seejärel TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

§ 423

lg 1 p 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. 12. Kohus jätab

§ 172lg 1 teise lause alusel menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isikud (sissenõudjad) ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.