) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le 175. Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kutsus võlgniku kohtuistungile 04.02.2020 ning teavitas ka võlausaldajaid võlgniku ärakuulamise ajast. Istungile ilmus võlgnik. Pankrotimenetluse lõppedes oli võlgnikul võlausaldajatele tasumata kokku 2566,84 eurot. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul ei ole võlgnik võlausaldajatele midagi tasunud. Võlausaldajad leiavad seetõttu, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt
lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes 2 vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks
lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on kohtu hinnangul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole varjanud oma tulusid ning vara. Võlgnik töötab koristajana ning on olnud perioode, kus tal ei ole tööd. Samuti on tal olnud perioode, kus ta ei saanud töötada tervislikel põhjustel. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks, seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus võlgniku teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata või osa teenitavast summast läheb elatise katteks või kogu teenitav raha jääb võlgnikule ja võlausaldajate nõudeid ei rahuldata. Võlgnik kinnitas 04.02.2020 istungil ei ta ole saanud võlausaldajatele tasuda kuna ta sissetulekud on väga väikesed olnud ning täiendavat tööd võtta ei ole olnud võimalik, sest tööd on niigi palju ja päevad pikad, kuid palk on väike. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Käesolevas kohtuasjas ei ole kohus tuvastanud, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või neid varjanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et Ü. A. on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ü. A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning Ü. A. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Ü. A. täitis ise usaldusisiku ülesandeid ning seega ei tule usaldusisikut vabastada.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse 3 tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.