Obsah (6)

§ 5§ 121§ 37§ 43§ 45§ 38

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1829 Määruse kuupäev 14. aprill 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Ander Sagadi kaebus Viru Vangla vastu RESOLUTSIOON 1. Tagastada A

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Kaebaja palus tagada talle põhiseadusest tulenevate vabaduste ja õiguste täitmine Viru Vanglas. Teisisõnu soovib kaebaja, et kohus kohustaks Viru Vanglat tagama kaebajale põhiseadusest tulenevate vabaduste ja õiguste täitmise Viru Vanglas.

§ 5

lõike 1 punkti 2 kohaselt saab halduskohus kohustada vastustajat andma konkreetset haldusakti või tegema konkreetset toimingut. Halduskohtul ei ole õigust kohustada vastustajat abstraktselt tagama kaebajale põhiseadusest tulenevate vabaduste ja õiguste täitmine Viru Vanglas. Kaebajal ei ole seega ka õigust sellise nõude esitamiseks.

§ 121

lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse viidatud nõude osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

1. Kaebuses on esitatud ka kahju hüvitamise nõue. Kaebaja palus mõista välja õiglase kahjuhüvitise kohtu äranägemisel. Kuigi kaebaja ei ole täpsustanud, millega seoses ta kahju hüvitamist nõuab ja milline kahju talle on tekkinud, võib kohtu hinnangul kaebusest ja sellele lisatud materjalidest järeldada, et kaebaja arvates on talle kahju tekitanud Viru Vangla inspektor-kontaktisik Mari-Liis Tammerik
2. ja
3. märtsil 2019 kaebajale dokumentide kambrisse viskamisega läbi toiduluugi. Samuti on kaebaja esitanud nõude, et kohus kohustaks vastustajat tema ees kirjalikult vabandama. Kohtu hinnangul on ka see nõue seotud samade asjaoludega, millega seoses kaebaja nõuab kahju hüvitamist. Riigikohtu praktika kohaselt saab vabanduse palumiseks kohustamise nõude esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lõike 1 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-3-1-30-05, punkt 18). RVastS § 11 lõike 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tegemist on heastamisnõudega

§ 37lõike 2 punkti 5 mõttes.

Hüvitamis- ja heastamisnõudeid saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. (Vt Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määrus haldusasjas nr 3-13-1734 ja
3. aprilli
4. a määrus haldusasjas nr 3-16-1746 ning vangistusseaduse (VangS) § 11 lõiked 5 ja 8.) Kohus küsis Viru Vanglalt, kas kaebaja on inspektor-kontaktisik Mari-Liis Tammeriku
5. ja
6. märtsi
7. a tegevusega seoses esitanud vanglale kahjunõude ja pöördumise, kus ta on nõudnud, et vangla paluks tema käest vabandust. Vangla teatas
8. veebruaril 2020 kohtule, et kaebaja ei ole kahjunõuet ega pöördumist vabanduse nõudega esitanud. Järelikult on kaebajal hüvitamis- ja heastamisnõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust 2 3-19-1829 korrast. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tuleb kaebus kõnealuste nõuete osas

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja palus tühistada Viru Vangla
2. augusti
3. a vastuse nr 6-14/13166-2 ning kohustada vanglaametnikke austama seadusi ja käituma väärikalt. 7.
4. Kohus leiab, et kaebus tuleb nõude osas kohustada Viru Vangla ametnikke austama seadusi ja käituma väärikalt tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121

lõike 2 punkti 1 alusel.

§ 5

lõike 1 punkti 2 kohaselt saab halduskohus kohustada vastustajat andma konkreetset haldusakti või tegema konkreetset toimingut. Halduskohtul ei ole õigust kohustada abstraktselt Viru Vangla ametnikke austama seadusi ja käituma väärikalt. Kaebajal ei ole seega ka õigust sellise nõude esitamiseks. 7.

1. Kaebaja leiab, et vangla on ebaõigesti hinnanud tema
2. aprillil 2019 registreeritud vaide ümber märgukirjaks. Kaebaja on nimetatud pöördumises avaldanud rahulolematust vanglaametniku tegevusega ning palunud ametnikku distsiplineerida ning keelata ametnikul alandada püüdva alatooniga tegevus, mis väljendub dokumentide viskamises läbi toiduluugi. Märgukirjaks loetakse isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõike 1 punkt 1). Kaebaja pöördumist võib mõista kui ettepanekut vanglaametnike töö õiguspäraseks korraldamiseks. Sellisel juhul oleks vangla
3. augusti
4. a vastuse näol tegu vastusega märgukirjale, mis ei ole haldusakt ning mida ei saa kohus tühistada. Kaebajal ei oleks seega ka õigust nõuda selle vastuse tühistamist. Kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat kaebust muutma ja esitama tühistamisnõude asemel õigusvastasuse tuvastamise nõuet.

§ 45

lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

§ 38

lõikest 4 tulenevalt peab tuvastamiskaebuse esitamisel selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja märgib, et Viru Vangla tõlgendab süstemaatiliselt kinnipeetavate pöördumisi ümber eesmärgiga hiilida kõrvale vastutusest. Kohus selgitab, et ka olukorras, kus vangla on kinnipeetava vaide ekslikult hinnanud märgukirjaks, ei vabane vangla vastutusest ega jää kinnipeetav ilma oma õiguste kaitse võimalusest. Kohus hindab kinnipeetava kaebuse puhul VangS § 11 lõikest 5 tuleneva kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimist ning juhul, kui kinnipeetav on esitanud vaide, kuid vangla on ebaõigesti käsitanud vaiet mingi muu pöördumisena, loeb kohus kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbituks. Seetõttu on ekslik kaebaja arusaam, et vangla vabaneb vaiet mingi muu pöördumisena käsitades vastutusest. Isegi kui kaebaja 1. aprillil 2019 registreeritud pöördumist mõista vaidena ja Viru Vangla 25. augusti 2019. a vastust vaideotsusena, ei oleks kaebajal ikka õigust nõuda selle vastuse tühistamist.

§ 45

lõike 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohus on kaebuse ülejäänud nõuete osas tagastanud, mis tähendab, et kaebajal ei toimu kohtumenetlust vaide esemega seoses. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, et 3 3-19-1829 vaideotsus rikuks tema õigusi sõltumata vaide esemest. Seega ei oleks kaebajal vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks kaebeõigust. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse Viru Vangla 25. augusti 2019. a vastuse nr 6-14/13166-2 tühistamise nõude osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4