← Eesti

2-19-2320/26

Obsah (6)§ 444§ 162§ 173§ 174§ 175§ 178

2-19-2320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtunik Otsuse kuupäev Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula 25. veebruar 2020 Tsiviilasja number 2-19-2320 Tsiviilasi V F, P F, A F

) § 407 lg 1 kohaselt, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 3 2-19-2320

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225,80 eurot, dokumentide kättetoimetamiskulu 50,63 eurot, postikulud 6,50 eurot ning õigusabikulud 600 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 225,80 eurot, dokumentide kättetoimetamiskulu 50,63 eurot, ja postikulud 6,50 eurot on põhjendatud menetluskulud. Samas on kohus seisukohal, et õigusabikulude näol ei ole tegemist põhjendatud menetluskuludega. Kohtule on õigusabikulude tõendamiseks esitatud D A poolt esitatud arve summas 600 eurot, mis sisaldab kaasuse analüüsi, dokumentide tõlget ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse vormi täitmist. Nimetatud arvest ega muudest kohtule saadetud dokumentidest ei nähtu, et hagejad oleksid sellise summa tasunud või kohustunud seda summat maksma. Kohus on seisukohal, et nimetatud arve võib kohustusi tekitada xxx-le, kuid mitte hagejatele. Seega ei ole käesolevas asjas tõendatud õigusabikulude tekkimist hagejatel. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et hagejatel puuduvad õigusabikulud, mille väljamõistmine kostjalt oleks põhjendatud.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.