KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2020.a, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4 (19230200553) Kohtunik Aulike Salo Mari Kirs Marianna Sid

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Alice Simm Dmitri Tervo – isikukood 38012150302; xx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; xxx; elukoht: xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla; töökoht: puudub; 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 5 kehtivat väärteokaristust Merike Allikmäe Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Dmitri Tervo

§ 424lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Dmitri Tervole mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Dmitri Tervole Harju Maakohtu 17.10.2018.a kohtuotsusega nr 1-18-7584 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 24.09.2019.a, mil Dmitri Tervo suhtes pöörati täitmisele Harju Maakohtu 17.10.2018.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus (Harju Maakohtu 17.12.2019.a määrus nr 1-18-7584). Menetluskulud Dmitri Tervolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel    sundraha 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 230,40 eurot joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 233 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 111,62 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Dmitri Tervot süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.07.2019 kella 15.07 ajal Tallinnas Xxx 65 maja juures mootorsõidukit xxx, registreerimisnumbriga xxx, olles alkoholi ja narko joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakt nr 997T järgi etanooli 1,39 mg/g +- 0,05 k=2, alkoholi sisaldus uriinis mitte vähem kui 1,34 mg/g ja lisa 2/997T kohaselt joove: metadoon ja alprasolaam), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 2 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 2 - juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise tegevusega pani Dmitri Tervo toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Dmitri Tervo seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Dmitri Tervo nõustus kriminaalasja 2 lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Dmitri Tervole on

§ 424

lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema juhtis tahtlikult 17.07.2019 kella 15.07 ajal Tallinnas Xxx 65 maja juures mootorsõidukit xxx, registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis.

1. Dmitri Tervole inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Dmitri Tervo juhtis 17.07.2019 kella 15.07 ajal Tallinnas Xxx 65 maja juures mootorsõidukit xxx, registreerimisnumbriga xxx. Dmitri Tervo on eeluurimisel antud ütlustes kinnitanud, et
2. juulil 2019.a sõitis ta mootorsõidukiga xxx, registreerimisnumbriga xxx, Tallinnas Xxx tänaval, kus politseipatrull ta kinni pidas (tlk 17-20). Süüdistatava ütluseid kinnitavad ka tunnistaja M L (L) ütlused, mille kohaselt
3. juulil 2019.a, olles patrulltoimkonnas koos patrullpolitseiniku M Muga, pidasid nad Xxx 65 juures kinni mootorsõiduki xxx, registreerimismärgiga xxx, mille juhiks osutus Dmitri Tervo (tlk 2-3). Süüdistatava ja tunnistaja ütlustega haakub ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on patrullpolitseinik M M
4. juulil 2019.a Tallinnas Xxx tn 65 juures, kõrvaldanud mootorsõiduki xx, registreerimisnumbriga xxx, juhtimiselt Dmitri Tervo põhjusel, et on alust arvata, et Dmitri Tervo on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tlk 21).
5. Dmitri Tervole inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas asja ei ole vaidlust ka asjaolus, et Dmitri Tervo, eelpool märgitud kuupäeval, s.o
6. juuli 2019.a, kella 15.07 ajal Tallinnas Xxx 65 maja juures juhtides mootorsõidukit xxx, registreerimisnumbriga xxx, oli joobeseisundis.
7. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 2 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
8. Süüdistuse kohaselt oli Dmitri Tervo sõidukit juhtides nii alkoholi- kui ka narkojoobes. Dmitri Tervo on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt öösel vastu
9. juulit 2019.a tarvitasid nelja peale 1 liitri viina ning varahommikul tarvitas lisaks ühe pudeli õlut. Sama päeva varahommikul tarvitas ka metadooni (tlk 17-20). Samuti on tunnistaja M L eeluurimisel antud ütlustes selgitanud, et Dmitri Tervo kinnipidamisel talle indikaatorvahendiga alkoholijoobe kontrolli teostades selgus, et isikul on alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,86 mg/l. Samuti esinesid isikul narkojoobe tunnused: punetavad silmad, rääkis aeglaselt, koordinatsioonihäired ja ärevus. Narkojoobe kahtluse tõttu toimetati Dmitri Tervo Wismari haiglasse kontrolli (tlk 23).
10. Kuna LS § 69 lg 2 p 2 kui ka KorS § 38-40 sätestavad, et alkoholijoobe tuvastamine nõuab 3 alkoholikontsentratsiooni määramist veres, siis ei ole võimalik lugeda isikut alkoholijoobes olevaks ilma, et tema kehas olev alkoholi hulk oleks kindlaks tehtud vereproovi kaudu. Käesoleval juhul tuvastati süüdistataval alkoholi sisaldus uriinis, mitte veres (tlk 10). Vaatamata sellele, et süüdistatav on ise kinnitanud alkoholi tarvitamist, siis sellised tõendid, mille alusel saaks alkoholi sisalduse määra süüdistatava organismis kindlaks teha, puuduvad. Kuigi joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti süüdistatavalt lisaks uriiniproovile ka vereproov (tlk 9), siis jääb kohtule arusaamatuks, mis põhjusel määrati alkoholisisaldus uriiniproovi uuringu abil, mitte isiku veres. Kehtiv liiklusseadus ning korrakaitseseadus ei näe ette võimalust alkoholijoobe tuvastamiseks muu bioloogilise vedeliku analüüsi kaudu, mistõttu ei saa käesolevalt väita, et süüdistatav osaledes 17.07.2019 liikluses autojuhina oli alkoholijoobes.
11. Kuigi kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Dmitri Tervo juhtis sõidukit alkoholijoobes, siis see ei tähenda isiku õigeksmõistmist, kuivõrd süüdistus sõiduki juhtimises narkojoobes on tõendatud. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi tulemuste kohaselt esines Dmitri Tervol
12. juulil 2019.a narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (tlk 6-11). Kohtu hinnangul kinnitavad ekspertiisi tulemused koostoimes tunnistaja ütlustega vaieldamatult tõsiasja, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Seejuures ka süüdistatav ise tunnistas, et oli tarvitanud keelatud aineid. Kuigi Dmitri Tervo selgitas oma ütlustes, et metadooni ja alprasolaami tarvitas ta Wismari Haiglas doktor J. M ettekirjutusel ning ta ei teadnud, et metadooni tarvitamine võib tekitada joovet (tlk 17-20), siis nähtuvalt dr J. M vastusest politseiametniku teabenõudele märgib arst, et üldjuhul asendusravil käivatel patsientidel, kes jälgivad ettenähtud raviannuseid, väliseid joobenähte ei esine. Joobe tunnused ilmnevad kui tarvitatakse suuremaid ravimite annuseid või ka lisaks muid raviskeemi väliseid psühhotroopseid aineid (rahustid, alkohol, narkootikumid) (tlk13-16). Kuigi Dmitri Tervol oli arsti ettekirjutuse narkootilise ainete tarvitamiseks, tõendab dr. J. M vastus, et kui süüdistatav oleks täitnud raviskeemi nõuetekohaselt, siis ei oleks saanud temal narkootilisest ainest joovet tekkida. Seda enam, et süüdistav on ise kinnitanud, et metadooni tarvitas 17.07.2019 hommikul umbes kella 05.00 paiku (tlk 17-20), siis kinni peeti ta politseiametnike poolt umbes kella 15.07 paiku (tlk 2-3), mistõttu ei ole eluliselt ka usutav, et 10 tundi hiljem pärast ravimi manustamist esinevad isikul narkootilise aine tarvitamisele viitavad tunnused, millele viitas oma ütlustes ka tunnistaja M L. Kuna metadoon on süüdistatavale asendusravi korras määratud ja retseptiravim Alprazolam ka välja kirjutatud, siis lasub vastutus ravirežiimist kinnipidamise eest süüdistataval. Käesoleval juhul on aga alust kahelda süüdistatava võimes kehtestatud reeglitest kinnipidamises, kuivõrd 17.10.2018 Harju Maakohtu poolt oli talle pandud ka kohustus mitte tarvitada alkoholi, siis seda keeldu on ta rikkunud. Kirjeldatud käitumine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistataval on probleeme ka raviskeemi järgimisega, kuivõrd vastasel juhul ei oleks olnud võimalik tekkida tal joovet asendusraviks määratud ainetest.
13. Võttes arvesse süüdistatava poolt narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist tema organismist, arvestades ka tunnistaja ütlusi ja ka narkojoobe tuvastamist EKEI eksperdi poolt, on tõendamist leidnud Dmitri Tervo poolt 17.07.2019.a kella 15.07 ajal mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis tähendab, et süüdistatav rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kehtivaid sätteid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud

§ 424süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

1. Dmitri Tervole inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Süüdistatava ütlustest nähtub tema teadlikkus joobe olemasolust. Ta on selgitanud, et ta oli öösel tarvitanud kanget alkoholi, viina ning hommikul õlut ja metadooni, ja sai aru, et sõidukit juhtima asudes ei olnud ta kaine, kuid vaatamata sellele otsustas ta mootorsõiduki rooli asuda. Kohtu hinnangul on sõiduki juhtimine joobeseisundis keelatud sõltumata süüdistatava arvamusest joobe tekkimise põhjusest. 4 Süüdistatava ütlustest järeldab kohus, et Dmitri Tervo käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, ta sai aru, et on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Dmitri Tervo poolt

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Dmitri Tervo tuleb süüdi mõista

§ 424lg 1 järgi.

Karistus 12.

§ 424

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistusega.

1. Süüdistatava Dmitri Tervo suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd karistusregistrist nähtuvalt on teda varasemalt väärtegude eest korduvalt rahalise karistusega karistatud, kuid rahatrahvid on tasumata. Samuti nähtub süüdistatava ankeetandmetest, et töökoht Dmitri Tervol puudub. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2018.a sissetulekud Dmitri Tervol puudusid. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, sest tal puuduvad rahalised vahendid selle kandmiseks, samuti oleks rahalise karistuse kohaldamine Dmitri Tervole vastuolus ka kohtupraktikaga ning ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Dmitri Tervo on isikuks, keda on eelnevalt juba kriminaalkorras karistatud ning tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus kuriteo toimepanemise eest. Vaatamata eelnevale karistatusele on Dmitri Tervo jätkanud süütegude toimepanemist ning käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus puudutab liiklusalast süütegu, mis on toime pandud ajal, mil isik oli vabastatud eelmise karistuse kandmisest ja allutatud käitumiskontrollile. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad Dmitri Tervo õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu kuulub Dmitri Tervo suhtes kohaldamisele vangistus.
2. Hinnates süüdistatava süü suurust talle etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb arvesse võtta asjaolu, et Dmitri Tervol puudus juhtimisõigus. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Dmitri Tervo sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatava Dmitri Tervo puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h. tema enda huvides. Politsei sekkumise tõttu õnnestus Dmitri Tervo mootorsõiduki roolist eemaldada vahetult pärast sõitma asumist ning seetõttu osales mootorsõiduki juhina Dmitri Tervo liikluses minimaalselt. Kõike eelnevat arvesse võttes loeb kohus Dmitri Tervo süüd keskmiseks.
3. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud kahetsust, seega arvestab kohus Dmitri Tervo poolt väljendatud kahetsust süüd kergendava asjaoluna. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes teadlikult ei täida liiklusnõudeid. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Dmitri Tervole karistuseks kuus kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 4 kuud vangistust. 5
4. Käesoleva süüteo pani Dmitri Tervo toime 17.07.2019.a, seega Harju Maakohtu 17.10.2018.a kohtuotsusega nr 1-18-7584 määratud katseajal (katseaja kestus 17.10.2018-17.03.2020).

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuu ja 28 päeva võrra. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Dmitri Tervol esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus ei tuvastanud menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.
2. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Dmitri Tervot on varasemalt kriminaalkorras karistatud, tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Seega on Dmitri Tervo käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Dmitri Tervo resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda.
3. Seega tuleb Dmitri Tervolt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 876 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tasu 233 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu õigusabi osutamise eest 230,40 eurot.
4. Arvestades väljamõistetud summade suurust ning asjaolu, et kinnipidamisasutuses viibides on menetluskulude tasumine raskendatud, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 111,62 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Aulike Salo Kohtunik Muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.202 otsusega 6