lg 2 alusel Irina Reva menetlusest kõrvaldamiseks avaldajate esindajana seoses tema poolse asjatundmatuse ja ebaaususega. 10.02.2020 esitasid avaldajad kohtule taotluse, paludes nõuda puudutatud isikult 09.07.2018 üldkoosolekul tehtud audiosalvestust ja antud üldkoosoleku protokolli, registreerimislehe ja volikirjade originaale. Lisaks paluvad avaldajad tunnistajatena üle kuulata V M, V R ja O M. 08.04.2020 esitas A B avaldusest loobumise avalduse, mille kohaselt osaleb ta käesoleva tsiviilasja menetluses oma tahte vastaselt. A B märgib, et 07.05.2018 pöördus tema poole V P palvega digitaalselt allkirjastada pöördumine korteriühistu juhatuse poole. Oma üllatuseks sai ta 2019. aasta suvel teada, et on seotud kahe kohtuasjaga ning järelepärimise peale V P ei vastanud. 27.11.2019 kohtuasja jätkamise avaldusele A B alla ei kirjutanud. 09.04.2020 esitas puudutatud isik kohtule taotluse Irina Reva taandamiseks. Puudutatud isik märgib, et A Bi avaldusest nähtuvalt ei olnud Irina Reva A Bi esindaja. Seega esitles Irina Reva ennast isiku esindajana, keda ta polnud, mistõttu on tegemist kelmusliku ja eetiliselt taunitava käitumisega. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et A Bi avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus A Bi avalduses Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu vastu 09.07.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb lõpetada. Kohus jätkab menetlust V P, O T, L Av, I K, M T, T R, I F, T B, A K, T K ja O M avalduses Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu vastu 09.07.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et esitatud avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud 09.07.2018 üldkoosoleku otsused on kehtivate üldkoosoleku otsustega kinnitatud 26.06.2019 ja 17.07.2019, millega on korteriühistu liikmed enamuse otsusega väljendanud selget tahet vastavasisuliste otsuste vastuvõtmiseks korduvalt. Viidatud otsuseid vaidlustatud ei ole. Puudutatud isiku registrikaardi väljavõttest nähtuvalt on vaidlustatud üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed kantud ka registrikaardile. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei nõustu avaldajate käsitlusega, mille kohaselt on üldkoosoleku otsused KrtS § 29 lg 1 alusel tühised võimaliku kvooruminõude rikkumise tõttu, kuna esiteks käsitleb nimetatud säte üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ja sellest tulenevat üldkoosoleku otsuse tühisust ning teiseks ei ole antud sätte järgi KrtS § 20 lg 2 kohase kvooruminõude võimalik rikkumine mitte üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise, vaid kehtetuks tunnistamise aluseks. Antud nõude on aga kohus 29.05.2019 määrusega jätnud läbi vaatamata. Nimetatud kohtumäärust ei ole avaldajad vaidlustanud ja see on jõustunud. Eelneva alusel ei ole üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisel asjassepuutuvad avaldajate väited kvooruminõude võimaliku rikkumise kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldajate avalduse Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu vastu 09.07.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Kuivõrd kohus jättis avalduse läbi vaatamata, ei lahenda kohus avaldajate ja puudutatud isiku poolt esitatud taotlusi. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas esinevad alused Irina Reva kõrvaldamiseks menetlusest
lg 2 alusel, kuid avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus esitatud taotluse sisuliseks lahendamiseks. 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud avaldajate kanda. Juhindudes
lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.