Obsah (5)

§ 108§ 100§ 113§ 76§ 208

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2019. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-114389 Tsiviilasi Simatec Automaatika

)§ 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 108

lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

1. Poolte vahel on vaidlus selles, mis on lepingu ese, s.o kas kostja on tellinud hagejalt arve nr 210368 positsioonil nr 3 märgitud 13 voolamise andurit. Kohus märgib, et kostja on küll viidanud, et „ei nõustu positsioonidega 1 ja 2“, kuid kostja ei ole selgitanud, milles see mitte nõustumine seisnes. Kostja 08.02.2018 kirjast (tl 16) nähtub kohtule, et kostja on soovinud hagejalt tellida 16 vee läbivoolu detektorit. Hageja vastusest (tl 17) nähtub, et hageja kinnitusel on võimalik tellida andureid SS906020, lülitusplokke SV98A225 ja andureid SS
2. Kostja 14.03.2018 kirjast (tl 18) nähtub, et kostja on avaldanud soovi tellida kahes jaos järgmised hageja 08.02.2018 vastuses toodud kaubad: andurid SS906020 2tk ja lülitusplokid SV98A225 2tk kohe ning andurid 3 2-18-114389 SS410120 13 tk kuu aja jooksul, eraldi teatamise alusel. Hageja esitatud arvest nr 210368 (tl 21) nähtub, et hageja on müünud kostjale kõik eelnevalt märgitud tooted ning 22.03.2018 kirja (tl 20) järgi on kõik tooted kostjale ka välja saadetud.
3. Kostja väidete kohaselt ei ole ta tellinud andureid SS410120 13tk. Tunnistaja L K ütluste kohaselt (tl 75-75 pöördel) selgitas ta tellimuse esitamisel kostjale, et andurid SS410120 olid väga haruldased, ei olnud tavaline laokaup. Tunnistaja soovitas kostjal kohe tellimus teha, kuniks neid xxxx laos veel saada on, sest hiljem ei pruugi neid seadmeid enam vajalikul ajal saada. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles ta kostja esindaja D R andurite tellimise osas telefoni teel. D R oli kõigi seadmete kohese tellimisega nõus. Tunnistaja D R ütluste kohaselt puudus kokkulepe 13tk andurite kohese tellimise osas ning kui D R kauba kätte sai, kirjutas ta hagejale ning selgitas, et ei vaja seda kaupa praegu ning võib kauba tagasi tuua.
4. Kohus leiab, et kirjalikud tõendid, millest nähtuks üheselt, kas pooled leppisid kokku 13 anduri tellimises koheselt, puuduvad. Mõlemad tunnistajad on andnud üksteisele vastukäivaid ütlusi. Kohtu hinnangul tuleb lugeda siiski, et tõendatud on, et kostja nõustus 13tk anduri tellimisega koheselt, s.o 14.03.
5. Kohtu hinnangul tuleb lugeda usaldusväärsemaks tõendiks tunnistaja Ludmilla Kuke antud ütlused, kuna neid toetab ka kostja hilisem käitumine. Nimelt nähtub kostja 07.05.2018 kirjast (tl 22), et kostja on tunnistanud, et talle soovitati seda kaupa varem tellida, kuna ei ole teada, millal oleks kättesaadav järgmine partii. Samuti puudub selles kirjas igasugune viide sellele, et kostja on saanud kauba, mida ta ei ole tellinud. Kostja pakkumist tuua suurem osa kaubast, s.o 13 andurit hageja juurde ajutiselt kuni tuleb nende töösse võtmise aeg, ei saa käsitleda pretensioonina tellimata kauba kättesaamise osas. Pigem viitab see kohtu hinnangul sellele, et kostjale selgus kauba kättesaamise järgselt, et tal ei olnud majanduslikult võimalik sel hetkel tasuda nende andurite eest ning kostja üritas leida lahendust kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamiseks. Samuti ei nähtu pretensioone tellimata kauba osas ka kostja 25.06.2018 kirjast (tl 23), milles kostja esindaja lubab tasuda arve juuli teises pooles. Kostja on asunud esitama vastuväiteid 13 anduri tellimise osas alles kohtumenetluses. Seega tuleb kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kostja tellis 14.03.2018 hagejalt kõik arvel nr 210368 märgitud tooted ning need on poolte vahel sõlmitud müügilepingu ese. Kohus märgib, et kostja esindaja rõhutas korduvalt kohtumenetluses, et ei ole sõlminud hagiavalduse lisas nr 4 toodud tellimust (tl 19). Kohtu hinnangul ei oma see tellimus tõendina iseseisvat tähtsust. Kostja ei ole vaidlustanud 22.03.2018 arve kätte saamist ega ole esitanud selle osas pretensioone enne kohtumenetlust. Seega ei ole kostja väited asjakohased. 9.

§ 76

lg-s 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Vaidluse all ei ole, et kostja on kogu arvel nr 210368 märgitud kauba kätte saanud. Seega on hagejapoolne kohustus täidetud. Kostja on jätnud täitmata müügilepingust tuleneva ostja põhikohustuse, s.o ei ole tasunud ostuhinda (

§ 208lg 1).

22.03.2018 arvel märgitud tasumise tähtaeg oli 14 päeva, s.o 05.04.

1. Arve tasumise tähtaeg on seega möödunud ja kohustus on muutunud sissenõutavaks. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi põhinõudes 3291,60 eurot. 4 2-18-114389
2. Hageja on esitanud ka viivisenõude ajavahemiku 06.04.2018-16.08.2018 eest (viivisearvestus tl 24). Kohus leiab, et lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kostja ei ole hagejale tellitud kauba eest tasunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras. Asja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks viivisekokkulepe muus määras, seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda

§ 113lg 1 teises lauses toodud määrast.

Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited, mille kohaselt oli tal õigus mitte tasuda arvet ka tunnustatud osas seetõttu, et raamatupidamise jaoks oli vaja arvet õiges summas. Kohtu hinnangul ei takistanud kostjal miski tasuda arvet osas, milles kostja hageja nõuet tunnustas. Seetõttu on viivisenõue põhjendatud kogu ulatuses, s.o 95,96 eurot ning kohus rahuldab hagi ka viivise nõudes. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
2. Kostja on palunud arvestada seda, et ta oli nõus tasuma kompromissi korras põhinõude ning läbi rääkima viiviste osas. Kohtu hinnangul ei saa seda käsitleda TsMS § 163 lg-s 2 sätestatud olukorrana, mille korral võiks kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti oleks selline menetluskulude jaotus hageja jaoks ka äärmiselt ebaõiglane, kuna kostja on venitanud kohtumenetlusega, esitades väited (kostja ei ole kaupa kätte saanud), mille on hiljem tagasi võtnud. Need kostja väited tõid endaga kaasa uue kohtuistungi pidamise ning tunnistajate ülekuulamise vajadusega seonduvad menetluskulud.
3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 81) oli hageja menetluskulu riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1620 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kostja on leidnud, et hageja menetluskulud on ebamõistlikud ja põhjendamatud. Nende hindamisel tuleks lähtuda Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 lk sisulise dokumendi koostamisele aega kuni tund. Hageja esitatud menetluskulud ei vasta menetlusdokumentide mahule. Kulud on esitatud kobarkirjena ja enamus kuludest ei ole menetluskulud. Kostja palub rahuldada menetluskulude taotluse vaid vajalikus osas.
4. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu riigilõiv hagilt 300 eurot. Kohtu hinnangul on mõistlik ja kohane ka lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 11.03.2019 taotluse koostamise kulu 50 eurot (0,5h) ning 05.05.2019 (tegelikult 02.05.2019) teatise esitamise kulu 20 eurot (0,2h). Kohus annab teavet menetluse edasise käigu kohta ka siis, kui menetlusosaline päringut ei esita. Samuti toimub kohtuistungile kutsumine kohtukutse alusel. Menetlusosalisel on loomulikult õigus esitada ka omapoolne päring, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist menetluskuluga, mille peaks jätma vastaspoole kanda. Ülejäänud menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses. 5 2-18-114389 Seega on hageja õigusabikulu põhjendatud kokku 1550 euro ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulu (1550+300) 1850 eurot.
5. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6