KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-121832 Tsiviilasi Osaühingu

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

1. Välja mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 20.02.2016 M. K. ja IPF Digital Estonia OÜ (endise ärinimega MCB Finance Estonia OÜ) vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr 2648536 tulenev võlgnevus kokku 2393,38 eurot (millest 1750,01€ põhivõlgnevus, 199,88€ intress, 35,00€ võla sissenõudmiskulud, 408,49€ põhivõlalt perioodi eest 28.12.2016 kuni 27.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivis).
2. Välja mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1750,01 eurot) alates 28.11.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 26.03.2020 k.a summas 46,32 eurot.
3. Välja mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1750,01 eurot) alates 27.03.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants nõue M. K. vastu summas 16,54 eurot (millest 15,00€ võla sissenõudmiskulud ja 1,54€ sissenõutavaks muutunud viivis).
5. Jätta menetluskulud 99,35% ulatuses M. K. kanda ja 0,65% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 410 eurot (millest 250 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot Tsiviilasi nr 2-19-121832 lepingulise esindaja tasu) millest 407,34 eurot mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.
7. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8. Muuta tsiviilasja hinda ning märkida õigeks tsiviilasja hinnaks 2549,92 eurot.
9. Välja mõista M. K.lt ja Osaühingult Aktiva Finants solidaarselt riigituludesse riigilõiv 25 eurot. Omavahelises suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest M. K..
10. Riigilõivu riigituludesse tasumise täitmise tähtaeg on üks kuu arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
11. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. K. ja Osaühing Aktiva Finants kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
12. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2). 2

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 13.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. K.lt 3649,62 euro saamiseks. Kohus tegi 02.09.2019 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.11.2019 kohus lõpetas maksekäsu. Pärnu Maakohus jättis 11.11.2019 hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.
2. Osaühing Aktiva Finants esitas 27.11.2019 hagiavalduse M. K. vastu võlgnevuse põhinõude 1750,01 euro, intressi 199,88 euro, võla sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 410,03 euro ja viivise alates 28.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 250 eurot ning hageja esindustasu 600,00 eurot.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (endise ärinimega MCB Finance Estonia OÜ) ja kostja M. K. 20.02.2016 krediidikontolepingu nr 2648536, mille alusel anti kostjale kokku krediiti 2000,00 eurot. Kostja on teostanud laenu katteks tagasimakseid summas 660,75 eurot. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 28.02.2018 kostja vastu nõude hagejale.
4. Pärnu Maakohus võttis 05.12.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 06.03.2020, seega kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 20.03.2020 kell 24:
5. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 6.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 3

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 9. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ 17.11.2015 sõlmitud krediidilepingust tulenevat rahalist kohustust kohaselt. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1131 lg 2 p 3, § 401 lg 1 ja

§ 367

alusel nõuda krediidilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist, st üleantud rahasumma tagasimaksmist ja intressi tasumist, sissenõudmiskulude hüvitamist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

1. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 50,00 eurot. Tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p 3 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 25 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, kahe tasulise kirja saatmine kokku 10 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist, lisaks ei ole hageja nimetatud kulude reaalset kandmist millegagi tõendanud. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (25€ + 10€) 35,00 eurot.
2. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja märgib, et kostjal tuleb tasuda tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt seadusjärgsele intressimäärale, milleks on 0,022% päevas. Kostja selgitab, et hageja sellise seisukoht on ekslik ning lähtuvalt eeltoodust on nn seadusjärgseks viivitusintressiks 8% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1750,01 euro perioodi eest 28.12.2016 kuni 27.11.2019 eest on 408,49 eurot: 4

§ 367

mõistab kohus viivise alates 28.11.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 45,94 eurot ning alates 27.03.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas. Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 28.11.2019 – 31.12.2019 8 0,021918 0,383564 34 13,041176 01.01.2020 – 27.03.2020 8 0,021858 0,382516 87 33,278892 12.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 13. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule hageja esindustasu hüvitamist summas 600 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna esindustasusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 600,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. 5

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,35 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 407,34 eurot kostja kanda ja 2,66 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 16.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavalduses näidatud hagi hind 2409,92 eurot ei ole õige. Samuti on kohus hagiavalduse menetlusse võtmisel märkinud ekslikult tsiviilasja hinnaks 1543,30 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 136 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab ise hagi hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

§ 133

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

§ 133

lg 2 kohaselt

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 1750,01 euro, intressi 199,88 euro, võla sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 410,03 euro ja viivise alates 28.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ühe aasta eest arvestatud viivis on 140,00 eurot (1750,01 x 8%) ja tsiviilasja hinnaks on 2549,92 eurot (1750,01 + 199,88 + 50 + 410,03 + 140). Kohus määrab tsiviilasja hinnaks 2549,92 eurot. 17.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS Lisa 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse hagihinnalt kuni 3000 eurot riigilõivu 275 eurot. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 250,00 eurot (maksekäsu kiirmenetlus avalduse esitamisel 120,56 eurot ja hagiavalduse esitamisel 129,44 eurot). Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hinnaks on 2549,92 eurot, on hageja tasunud riigilõivu 25,00 eurot vähem (275-250).

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või 6

§ 146

lg 1 järgi kannab menetluskulud mh menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik (p 1) või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel (p 3). Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui ka isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulusid kandma kohustatud isikuga. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Eeltoodust tulenevalt vastutavad hagiavalduselt tasumata riigilõivu 25 euro tasumise eest hageja ja kostja solidaarselt, kusjuures omavahelises suhtes vastutab tasumata riigilõivu tasumise eest kostja (

§ 146lg 1 p-d 1 ja 3 ning lg-d 2 ja 3).

18.

§ 179

lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 190

lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja üks kuu arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata. 19.

§ 179

lg-st 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 7