) hagiavaldusele kehtestatud vorminõuetele, samuti, et hagejal tuleb esitada ühine tervikavaldus, mis sisaldab ka Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi poolt vaidlustatud osa. 05.02.2020 esitas hageja taotluse pikendada 16.01.2020 kohtumääruses märgitud tähtaega 15 kalendripäeva võrra. Hagiavalduse esitamise tähtaeg saabus 20.02.2020. Hageja esitas 20.02.2020 menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud hagiavaldusena, kuid mille sisust ja resolutsioonist tuleneb, et hageja esitab korduva taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 08.03.2020.
lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kohus saatis 20.02.2020 menetlusdokumendi seisukoha võtmiseks kostjale. Kostja mistahes tähtaegade pikendamiseks oma nõusolekut ei andnud, kuna see ei ole põhjendatud ning palub jätta hageja avaldus läbi vaatamata. TvLS § 58 lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kuna hageja ei ole hagiavaldust esitanud, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta juhindudes TvLS § 58 lg 7 läbi vaatamata. Käesoleval juhul Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 21.11.2019 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1069/19 ei jõustu vaidlustatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.