Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-114807 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 10.06.2017 sõlmisid Snegovik OÜ (hageja) ja S P (kostja) üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse eluruumi aadressiga xxx (üürilepingu punkt 2.1) ning kostja kohustus maksma hagejale üüri ning kõrvalkulusi (üürilepingu punktid 3.1 ja 3.2). Üürnik kohustus tasuma üüri ühe kuu eest 220 eurot kuni 10.09.2017 ja edaspidi 250 eurot kuus (üürilepingu punkti 3.1). 10.08.2018 muutsid pooled üürilepingut ning üürilepingu lisa kohaselt kohustus kostja tasuma üüri ühes kuus 260 eurot alates 01.01.2019 (üürilepingu lisa). Üürileping lõppes 30.04.

1. Kostja ei ole tasunud üürimaksed
2. aasta detsembri eest ning
3. aasta jaanuari kuni aprilli üürimaksed kogusummas 1290 eurot. Lisaks on kostja jätnud osaliselt tasumata kommunaalkulude arve
4. aasta detsembri ja täielikult
5. aasta jaanuari kuni aprilli eest. Kostja võlgnevus kommunaalkulude eest on 294,45 eurot. Lisaks eelnevale on kostjal tasumata elektrienergia tarbimise eest. Osaliselt on tasumata
6. aasta novembri elektrienergia tarbimise eest esitatud arve ning täielikult arved elektrienergia tarbimise eest
7. aasta detsember kuni märts
8. Kokku on kostjal tasumata tarbitud elektrienergia eest 142,88 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlg summas 1727,33 eurot. Hageja palub: 1 mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1727,33 eurot;
9. määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, sealhulgas õigusabi kulu 734, 40 eurot ja riigilõiv 225 eurot ning VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kostja poolt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.02.2020.a. 2 2-19-114807 Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 734,40 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi hinda hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning asjaolu, et kohus on jätnud hagiavalduse käiguta, selles esinevate puuduste tõttu. Kohus asub seisukohale, et puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi koostamise ajakulu (2,3 tundi) ei ole põhjendatud jätta vastaspoole kanda, sest kui hageja esindaja oleks koheselt esitanud korrektse hagiavalduse, poleks vajadust puudusi kõrvalda, sj on hagiavalduse koostamise ajakulu 2,8 tundi piisav, et käesolevas asjas hagiavaldust koostada. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 ja eeltoodust peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 403,2 eurot (120 eur/tund+km * 2,8). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 628,2 eurot (225+403,2).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (628,2 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3