lg 1 p 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata
18.10. 2018.a Tartu Maakohtu määrusega pikendati katseaega kuni 11.04.2019.a. Tartu Maakohtu 05.04.2019.a määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja pöörati mõistetud karistus, s.o 6 kuud vangistust, täitmisele. Vabanes 24.01.2020.a seoses karistuse ärakandmisega. Väärteokorras karistatud 2-l korral (kehtivad karistused). Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 08.02.–09.02.2019.a süüdistuses
Süüdi tunnistada Roman Karpuhhin
2. Süüdi tunnistada Roman Karpuhhin
3.
lg 1 alusel, suurendades üksikaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.02.–09.02.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 9 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.
lg 1, 3 alusel asendada Roman Karpuhhinile mõistetud karistus, 9 kuud 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
lg 4 alusel kohustada Roman Karpuhhinit täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel on Roman Karpuhhin kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Samuti tema, viibides 19.04.2019 xxxx linnas aasressil xxxx ja olles saanud eelnevalt oma valdusesse K M´le kuuluva Swedbank deebetkaardi ja selle PIN-koodi, võttis, varalise kasu saamise eesmärgil, Swedbank panga sularahaautomaadist xxxx K M arvelduskontolt nr xxxx välja sularaha kell 22:43 600 eurot ja kell 22:45 20 eurot, kokku sularaha summas 620 eurot, K M’le kuuluva Swedbank´i deebetkaardiga ilma omaniku nõusolekuta, valides PIN-koodi, milega sekkus pangasüsteemi andmetöötlusprotsessi ja sisestas andmed ebaseaduslikult arvutiprogrammi. Seega pani Roman Karpuhhin toime, teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, see on
3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele tekitati kuriteoga füüsilist ja mittevaralist kahju. Tsiviilhagi esitas kannatanu K M. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Roman Karpuhhini, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Roman Karpuhhini karistuseks
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 08.02.–09.02.2019.a, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 9 kuud 28 päeva vangistust. Kohaldades
sätteid tuleb asendada mõistetud vangistus 298 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks tuleb
lg 3 alusel määrata 12 kuud, mille jooksul tuleb allutada Roman Karpuhhin
Lisaks tuleb
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Roman Karpuhhinilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 225,60 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Sellele võivad lisanduda kohtumenetluses tekkivad kulud, mis jäävad isiku kanda. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. Ta kinnitas, et võtab tsiviilhagi täies ulatuses õigeks. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Roman Karpuhhini süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Roman Karpuhhin tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad Roman Karpuhhinilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 258 (sh kohtueelses menetluses 225,60 eurot). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kuivõrd kriminaalasjas parandati kokkulepet ja kaitsja küsis selle eest tasu, on põhjendatud isikul välja mõista vaid kokkuleppes ettenähtud kulud kohtueelsest menetlusest, summas 225,60 eurot. Ülejäänud 32,40 eurot jätab kohus riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud muus osas menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. 4 Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu K M (summas 620 eurot). Süüdistatav Roman Karpuhhin on tsiviilhagi õigeks võtnud kokkuleppes ja jäi selle juurde ka istungil, seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaaltoimikus sisalduvad 3 DVD/CD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning sneed tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.