← Eesti

2-18-15388/49

Obsah (11)§ 664§ 613§ 614§ 701§ 360§ 198§ 457§ 368§ 656§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-15388 Määruse kuupäev Tartu, 13. mai 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo P

) § 356 lg 1 alusel peatada.

  1. M. Masso, K. Oras ja S. Solo esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid menetluse peatamise määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei sõltu praeguses asjas tehtav lahend tsiviilasjas nr 2-17-9822 tehtavast lahendist. Hääleõiguslike isikute ring ja häälte arv määratakse kindlaks üldkoosoleku toimumise aja seisuga ja selle muutumisel ei ole tagasiulatuvat mõju üldkoosoleku otsuste kehtivusele. Kinnistusraamatu kanded ei mõjuta vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtivust ja isegi kui mõjutaksid, saaks kohus käesolevas asjas ise tuvastada, et korteriomandi jagamisel ei ole avaldajate asjaõigusi rikutud. Lisaks on menetluse peatamine vastuolus hagita menetluse põhimõtetega, kuna lükkab selguse saamise üldkoosoleku otsuste kehtivuse kohta prognoosimatusse tulevikku.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse
  4. novembri
  5. a määrusega

§ 664lg 2 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa menetluse peatamise määruse peale määruskaebust esitada isik, kes ei ole menetlusosaline.

§ 613

lg 1 p 4 ja § 614 lg 2 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtivust käsitlevas asjas menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu. M. Masso, K. Oras ja S. Solo ei ole avaldajad. Kuigi avaldajad märkisid nad avalduses puudutatud isikutena, keeldus maakohus avaldust nende suhtes menetlusse võtmast ja seega ei ole nad praeguses asjas menetlusosalised. Samuti ei saa nad menetluse peatamise määruse peale esitada määruskaebust korteriühistu juhatuse liikmetena, kuna nende ametiseisund on peatatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 12. M. Masso, K. Oras ja S. Solo (määruskaebuse esitajad) paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule lahendamiseks. Lisaks paluvad määruskaebuse esitajad kaasata neid menetlusse puudutatud isikutena. Määruskaebuse esitajatel oli menetluse peatamise määruse peale kaebeõigus vaatamata sellele, et maakohus ei kaasanud neid menetlusse. Ringkonnakohus oleks määruskaebust lahendades pidanud hindama, kas menetlusega võidakse määruskaebuse esitajate õigusi kitsendada. Kui menetlusega võidakse nende õigusi kitsendada, on nad puudutatud isikud ja nende määruskaebus tulnuks läbi vaadata. 4

(7)2-18-15388 Ringkonnakohus on tõlgendanud

§ 614

lg-t 2 ekslikult, leides, et korteriühistu organi otsuse kehtivust puudutavas asjas on menetlusosalisteks üksnes avaldajad ja korteriühistu ning muid isikuid ei pea menetlusse kaasama. Seadus ei piira menetlusosaliste ringi, vaid näeb ette üksnes selle, kes peavad kindlasti olema menetlusosalised. Hagita menetluses peab kohus menetlusosalisena kaasama kõik isikud, kelle õigusi võidakse menetluses kitsendada. Alternatiivselt leiavad määruskaebuse esitajad, et kui ringkonnakohtu tõlgendus on õige, siis on

§ 614

lg 2 vastuolus põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lausega ning rikub õigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Samuti on viidatud säte vastuolus PS § 24 lg-st 2 tuleneva õigusega olla oma kohtuasja arutamise juures.

  1. Avaldaja G. Ulitina vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta läbi vaatamata, kuna määruskaebuse esitajatel ei ole määruskaebuse esitamise õigust. Määruskaebuse esitajad ei ole praeguses määruskaebuses vaidlustanud enda kaasamata jätmist, vaid menetluse peatamist. Enda kaasamata jätmise on määruskaebuse esitajad vaidlustanud
  2. jaanuari
  3. a määruskaebuses, mida kohtud ei ole lahendanud. Alternatiivselt leiab G. Ulitina, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Sama seisukohta on oma vastuses väljendanud ka avaldaja OÜ MARRU INVEST. Puudutatud isik vaidleb samuti määruskaebusele vastu ja palub jätta selle kas läbi vaatamata või rahuldamata, märkides, et määruskaebuse esitajad ei ole

§ 614lg 2 kohaselt menetlusosalised.

  1. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis
  2. märtsi
  3. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, kuna kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused

§ 614lg 2 ja § 198 lg 1 p 2 kohaldamisel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 15. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 701

lg 3 alusel rahuldada, ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. 16. Ringkonnakohus põhjendas M. Masso, K. Orase ja S. Solo määruskaebuse läbi vaatamata jätmist sellega, et kõnealused isikud ei ole asjas menetlusosalised ega saa seetõttu maakohtu menetluse peatamise määruse peale määruskaebust esitada. 17.

§ 360

lg 2 esimene lause näeb ette võimaluse esitada maakohtu menetluse peatamise määruse peale määruskaebus, kuid ei täpsusta, kellel on määruskaebuse esitamise õigus. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamise õigus on esmalt menetlusosalistel, aga ka sellistel isikutel, keda kohus ekslikult menetlusosalisena ei kaasanud, kuid kelle ta oleks pidanud kaasama põhjusel, et menetlus puudutab nende õigusi. 18. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 614

lg-t 2, leides, et korteriühistu organi otsuse kehtivust puudutavas asjas saavad menetlusosalisteks olla üksnes avaldajad ja korteriühistu ning muid isikuid ei ole vaja menetlusse kaasata. 19.

§ 198

lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Muude asjast puudutatud isikute kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellest, kas menetluse ese on vahetult seotud isiku õigustega. Eelkõige peab kohus hagita menetluses menetlusosalisena kaasama kõik isikud, kelle õiguste kitsendamine on menetluse eset arvestades 5

(7)2-18-15388 võimalik. Sellisel juhul on isikul õigustatud huvi asja lahendamise vastu ja talle peavad olema tagatud seadusega ette nähtud menetlusõigused (vt ka Riigikohtu
  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 26).
  3. Praeguse tsiviilasja menetluse esemeks on küsimus, kas määruskaebuse esitajad on saanud kehtivalt korteriühistu juhatuse liikmeteks. 20.
  4. Kolleegium leiab, et kohtulahend, mis tehakse menetluses, kus on vaidluse all korteriühistu juhatuse liikmete valimise otsuse kehtivus, puudutab kõnealuste juhatuse liikmete õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes sel määral, et nad peavad olema menetlusse kaasatud puudutatud isikutena. Juhatuse liikme valimise otsusega tekib korteriühistu ja juhatuse liikme vahel käsundilaadne võlasuhe. Vastava otsuse kehtivus mõjutab otseselt seda, kas isik on korteriühistu juhatuse liige, sh kas temale laienevad juhatuse liikme õigused ja kohustused korteriühistu suhtes. Nendest õigustest ja kohustustest sõltub omakorda see, kas juhatuse liikmed võivad midagi tehes või tegemata jättes rikkuda oma kohustusi ühistu vastu ja sellest tulenevalt ka vastutada ühistu ees. Erandjuhtudel võib tekkida ka küsimus vastutusest kolmandate isikute ees. 20.
  5. Samuti mõjutab ametisuhte olemasolu või selle puudumine juhatuse liikmete võimalikku lepingulist suhet korteriühistuga. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 2 teine lause koostoimes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 24 lg 1 teise lausega näeb küll ette, et juhatuse liikme lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule, kuid juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud leping on vähemalt üldjuhul omavahel seotud (vt Riigikohtu
  6. märtsi
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11889/42, p 28.3). 20.
  8. Lisaks näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 8 esimene lause ette, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtulahend kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Samamoodi näeb seda tüüpi menetlustes tehtud lahendite laiendatud õigusjõu ette ka

§ 457lg 5.

Seega, kui kohus tuvastab praeguses asjas vaidlusaluse otsuse tühisuse või tunnistab selle kehtetuks, kehtib see kohtulahend ka määruskaebuse esitajate suhtes, mistõttu nad ei saaks oma õigusi kaitsta ka muus menetluses, väites, et otsuse tühisuse tuvastanud või otsuse kehtetuks tunnistanud lahend nende suhtes ei kehti. 20.

  1. Kolleegium märgib lisaks, et juhatuse liikmetele ametisuhtest ühistuga tulenevad kohustused hõlmavad mh kohustust hinnata üldkoosoleku otsuste kehtivust ja kohustust mitte juhinduda oma tegevuses tühistest otsustest. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad nõuda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 25). Igal juhatuse liikmel on õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise vastu

§ 368

lg 1 mõttes ja seega võib ta esitada ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise hagi.

  1. Eeltoodust tulenevalt tulnuks määruskaebuse esitajad praeguse asja menetlusse kaasata ja neil oli ka õigus esitada määruskaebus maakohtu menetluse peatamise määruse peale. Sel moel on tagatud määruskaebuse esitajate PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures. 21.
  2. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. 21.
  3. Puudutatud isikute kaasamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine

§ 656lg 1 p 2 mõttes, sest maakohus tegi määruse isikute suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse 6

(7)2-18-15388 kohaselt.

§ 656

lg 2 esimese lause järgi ei pea ringkonnakohus määruskaebuse sisulisel läbivaatamisel siiski maakohtu määrust tühistama, kuna rikkumine on võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada, kuulates puudutatud isikud

§ 198lg 1 p 2 mõttes ära.

22. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud asja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 23. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu Eriarvamus: 2-18-15388/50 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.