Obsah (8)

§ 22§ 3§ 15§ 31§ 1§ 171§ 2§ 91

2-20-5585 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2020. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5585 Tsiviilasi R S avaldus enda pankroti

§ 22lg-st 2 ja 5 tulenevate ülesannete täitmine.

Teha kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara võõrandamise ja koormamise keelumärked, arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes ning keelata võlgnikul ilma halduri nõusolekuta vara käsutamine (käsutuskeeld). Peatada võlgniku suhtes toimuv (-ad) sundtäitmine (-sed). Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumääruse haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 13.mai 2020 .a algusega kell 12.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2, Kuressaare. Teha käesolev määruse resolutsioon (p-d 1-8, 10) ja edasikaebamise kord teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1 2-20-5585 Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

1. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõuet mis on esitatud peale 2 kuu möödumist, võidakse kaitsmisele mitte võtta. 11.Määrus kuulub täitmisele viivitamatult.
2. Menetluskulud jäävad võlgniku kanda.
3. Edastada kohtumäärus võlgnikule ja materjalidega. pankrotihaldurile koos pankrotiavalduse Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
4. R S esitas 15.04.2020 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
5. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Makseraskused tekkisid võlgnikul enda sõnul juba u 2014-
6. a, mil ta ei suutnud varasemalt võetud laenusid enam korrektselt tasuda. Et tagada maksete tasumine, oli ta sunnitud võtma uued laenud, millega raskendas enda majanduslikku olukorda veelgi. Võlgnik mõistis, et tal oli tekkinud väga keeruline olukord, mis takistas igapäevaeluga toimetulekut ja sai aru, et on tal on väga raske enda eluga edasi minna. Kohustused ületasid sissetulekuid. Kuna võlgnik ei suutnud toime tulla laenumaksetega, ei suutnud ta tasuda ka oma lastele elatist, mistõttu pöördus laste ema kohtusse ja seejärel kohtutäituri poole, et algatada elatise nõudes täitemenetlus. Kogu see olukord tekitas võlgnikus emotsionaalsed raskusi, mis pärssis tema emotsionaalset valmisolekut tasuda oma kohustuste eest. Kokkuvõtvalt ei suutnud ta võlasituatsiooniga kuidagi toime tulla ning üritas rahalisi probleeme pigem unustada ja neid mitte meelde tuletada.
7. a alguses pöördus ta esmakordselt võlanõustaja vastuvõtule, kes aitas võlasituatsiooni kaardistada. Selgus tõsiasi, et oma kohustuste tasumisega võlgnik kahjuks majanduslikult toime ei tule. Seetõttu soovib võlgnik taotleda pankrotimenetluse algatamist. Võlgnik elab üürikorteris aadressil XXXXXXXXXXXXXXXX. Ta töötab XXXXXXXXX AS-s XXXXXXXXX ning hetke sissetulekuks on töötasu 700 eurot (bruto) ja osalise töövõime toetus 243,67 eurot. Eluasemekulud moodustavad 170 eurot (üür, kommunaalkulud, elekter). Võlgnikul on ka kaks alaealist last, kelle suhtes on temalt elatis välja mõistetud (kohtutäitur teostab sissetulekutest kinnipidamisi elatise nõudes). Võlgniku sissetulekutest aga ei jätku, et tasuda varasemalt tekitatud kohustusi. Võlgnik on seisukohal, et tema maksejõuetus on pidev ja kestev ning igati põhjendatud. Võlgnik ei ole suuteline oma kohustuste eest enam mitte kuidagi tasuma. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik: 1) Alustada R Su (S) suhtes pankrotimenetlus; 2) Kuulutada välja R 2 2-20-5585 Su (S) maksejõuetus; 3) Algatada R Su (S) suhtes kohustustest vabastamise menetlus; 4) Jätta menetluskulud (397 euro ulatuses) riigi kanda. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja kohustun täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlanimekirjast nähtub, et võlgnikul on kohustusi kokku 35 501,09 eurot ja vara puudub. Kohtumääruse põhjendused
8. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 15

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võib järeldada, et võlgniku vara ja praegune saadav sissetulek ei võimalda tal olemasolevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt

§ 15

lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole välistatud, et antud juhul esineb alus menetluse raugemiseks, kuid samas on võlgnik esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. Praegu puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed

§ 171lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Kuna kohus on võlgniku avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud ajutist pankrotihaldurit nimetamata, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt

§ 91

lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. 3 2-20-5585 TsMS § 172 lg 2 alusel jäävad menetluskulud avaldaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 4