← Eesti

2-20-5773/3

Obsah (12)§ 22§ 171§ 169§ 170§ 158§ 173§ 3§ 15§ 31§ 1§ 2§ 91

2-20-5773 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2020. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5773 Tsiviilasi Ü M avaldus enda pankroti

§ 22lg-st 2 ja 5 tulenevate ülesannete täitmine.

Teha kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara võõrandamise ja koormamise keelumärked, arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes ning keelata võlgnikul ilma halduri nõusolekuta vara käsutamine (käsutuskeeld). Peatada võlgniku suhtes toimuv (-ad) sundtäitmine (-sed). Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumääruse haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 13.mai 2020 .a algusega kell 12.30 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2, Kuressaare. Teha käesolev määruse resolutsioon (p-d 1-8, 10) ja edasikaebamise kord teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1 2-20-5773 Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

  1. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõuet mis on esitatud peale 2 kuu möödumist, võidakse kaitsmisele mitte võtta. 11.Määrus kuulub täitmisele viivitamatult.
  2. Menetluskulud jäävad võlgniku kanda.
  3. Edastada kohtumäärus võlgnikule ja materjalidega. pankrotihaldurile koos pankrotiavalduse Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Ü M esitas 18.04.2020 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
  5. Avalduse kohaselt töötab võlgnik AS-is XXXXXXXXXX Tema viimase aasta kuusissetulek on keskmiselt 1300,15 eurot. Kuna töötasu arvestatakse tükitöö alusel, siis on töötasu mõnes kuus suurem, mõnes väiksem. Võlgniku varaks on ainult igakuine töötasu. Muud vara, millele saaks sissenõuet pöörata, võlgnikul ei ole. Võlgnik ei oma elamispinda ning praegu elab sugulaste juures. Ta ei pea maksma üüri, aga peab maksma eluruumi halduskulude ja kommunaalteenuste eest. Võlgnikul on võlakohustusi 13 võlausaldaja ees kokku 61 138,39 eurot. Igakuine võlamaksete kogusumma on suurem kui 2300 eurot, mis ületab oluliselt võlgniku igakuist sissetulekut. Võlgnik ei suuda tasuda kõiki endale võetud kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks.

§ 171

lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine paragrahvi lõikes 2 sätestatud alused. Juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 13 lg 1 ja 2, § 15 lg 2 ja § 171 lg 11 palub võlgnik välja kuulutada füüsilise isiku Ü Mi, isikukood 46201220031, pankrot, kuna on püsivalt maksujõuetu. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Tulenevalt

§ 170

lg-st 2 kinnitab võlgnik, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik palub algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja kinnitab, 2 2-20-5773 et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Samuti kohustub ta täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Enda maksejõuetuse põhjuste kohta on võlgnik seletuskirjas selgitanud, et umbes

  1. aastast hakkas ta võtma elukaaslasega sms-laene ja muid lühiajalisi laene erinevatelt firmadelt. Võlgnikul oli ametlik töökoht ja elukaaslasest suurem palk, sellepärast vormistati laenud võlgniku nimele. Laene kasutati oma selleaegse elukoha remondiks, igapäevaste kulutuste katmiseks ja võlgniku täisealise lapse toetamiseks. Laenude võtmise ajal ja veel kuni 2020.a. alguseni suudeti kahe inimese sissetulekutest laene teenindada.
  2. aasta märtsi alguses võlgniku elukaaslane suri ning kõik võlad jäid võlgniku kanda. 2020.a. aprillikuus on võlgnik jäänud laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja arvestades tema sissetulekut on ilmne, et pikemas perspektiivis ei ole tal võimalik oma töötasust igapäevakulusid katta ja kõiki võlgu tasuda. Võlgniku pangaarvelt on 2020.a. märtsikuus võlausaldajatele laenude tasumiseks läinud üle 2100 euro,
  3. aprilli seisuga on võlgnikul maksetähtaja ületanud võlgnevusi enda arvestuse järgi üle 900 euro. Kuu lõpuks tuleb maksta veel laenumakseid, mille tasumiseks võlgnikul raha ei ole. Võlgniku säästud on ammendunud, tema igakuine töötasu on väiksem, kui igakuiselt tasumisele kuuluv kohustuste summa. Ta ei suuda aprillikuus enam kõiki laenukohustusi täita ja perspektiivis paistab sama edaspidi kõikides kuudes. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi täita ka pikema ajaperioodi jooksul. Kohtumääruse põhjendused
  4. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 15

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võib järeldada, et võlgniku vara ja praegune saadav sissetulek ei võimalda tal olemasolevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt

§ 15

lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole välistatud, et antud juhul esineb alus menetluse raugemiseks, kuid samas on võlgnik esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest 3 2-20-5773 vabastamise avalduse. Praegu puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed

§ 171lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Kuna kohus on võlgniku avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud ajutist pankrotihaldurit nimetamata, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt

§ 91

lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. TsMS § 172 lg 2 alusel jäävad menetluskulud avaldaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.