TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-418 Määruse kuupäev 16. märts 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi L Tehnoülevaatus OÜ kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 5. novembri 20

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu menetluses olev kaebus tuleb sel juhul

§ 151lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

17.

1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.11.
2. a ettekirjutuse kohaselt pidi kaebaja tegema
3. detsembriks
4. a ehitise auditi, mida kaebaja ei teinud. Kaebajale rakendati selle eest sunniraha 1000 eurot, mis on tõendi kogumi kohaselt täitmisele pööratud. Kaebaja taotleb sunniraha õigusvastasuse tuvastamist. 17.
5. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25.01.
6. a korduv ettekirjutus-hoiatuse kohaselt anti kaebajale uus tähtaeg ehitise auditi tegemiseks kuni 30.06.
7. a, mida kaebaja ei teinud. Kaebajale rakendati selle eest sunniraha, mille suhtes on algatatud täitemenetlus. Kaebaja taotleb keelamiskaebuselt sunniraha õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminekut.
8. Kohtute Infosüsteemist on kohtule kättesaadav ja pooltele on teadaolev Tartu Halduskohtu 14.10.
9. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-1487, millega jäeti rahuldamata L Tehnoülevaatus OÜ kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.07.
10. a ettekirjutuse nr 2-5.17/343-2 tühistamiseks ja sunniraha rakendamise (sh sissenõudmise toimingute tegemise) keelamiseks. Kohtuotsus jõustus 14.11.
11. a. Ka selles kohtuasjas vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajat tegema ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ettekirjutuse täitmise tähtpäev oli 04.10.
12. a.
13. Kohus on seisukohal, et neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb menetlus keelamiskaebuses lõpetada (

§ 152

lg 1 p 4) ja tuvastamiskaebus jätta läbi vaatamata (

§ 152lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1).

Keelamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek ei ole käesoleval juhul vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 152lg 2).

Tuvastamiskaebusega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 151lg 2 p 1).

Tuvastamiskaebuse nõude osas, tuvastada sunniraha õigusvastasus, on jõustunud kohtuotsus (

§ 152lg 1 p 1, § 121 lg 1 p 3).

1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.07.
2. a korduva ettekirjutus-hoiatusega nr 2-5.17/343-2 on tõendatud, et käesolevas asjas kaebaja poolt keelamiskaebusega vaidlustatud ettekirjutuse täitmise üle toimus kontroll 02.07.
3. a ning samal päeval on vormistatud täitmisavaldus nr 1907020008, mis on suunatud kohtutäiturile täitmiseks.
4. Seega toiming, mille tegemise keelamist kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebusega taotles (Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25.01.
5. a ettekirjutusega määratud sunniraha rakendamine), on teostatud, ja asjas esineb alus keelamiskaebuses menetluse lõpetamiseks (

§ 152lg 1 p 4).

1. Kaebaja teatas 16.09.
2. a kohtule soovist tuvastada 25.01.
3. a ettekirjutusega nr 25.17/343 rakendatud sunniraha õigusvastasus, kui see kuidagi aitab kaasa tema õiguste kaitsele.
4. Kohus on seisukohal, et keelamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek ei aitaks kaasa kaebaja õiguse kaitsele (

§ 152

lg 2), sest ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud ja ettekirjutus on täitmisele pööratud ning jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud auditi tegemata jätmise eest kohaldatud sunniraha proportsionaalsus. 4

1. Kohus on seisukohal, et tuvastamisnõuete menetlemine ei aita kaebajal saavuta kaebusega taotletavat kaebuse eesmärki, milleks on kaebaja suhtes rakendatud kahe sunniraha 1000 eurot tasumise kohustusest vabanemine. Nimelt ei ole kaebaja täitnud 12.04.
2. a menetlusdokumendis kirjeldatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametniku Valeri Simsoniga saavutatud suulist kokkulepet kaebajale tehtud ettekirjutuse täitmise peatamise ja tähtaja edasi lükkamise kohta
3. aasta suveni, sest tõendikogum ei tõenda kaebaja poolt vastustaja nõutud auditi tegemist Tartu Halduskohtu poolt 14.10.
4. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-19-1487 tegemise aja seisuga.
5. Tartu Halduskohtu 14.10.
6. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-1487 on tõendatud, et vastustaja määratud sunniraha 1000 eurot ei ole ebaproportsionaalselt suur (otsuse punktid 18 ja 19).
7. Ebaproportsionaalsed ei ole ka käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevad 05.11.
8. a ettekirjutusega ja 25.01.
9. a ettekirjutusega määratud sunnirahad 1000 eurot, mis on kümme korda madalamad kui füüsilisele isikule seaduse kohaselt määratava sunniraha ülemmäär.
10. Kohus peab vajalikuks vastuseks tuvastamiskaebusele kaebajale selgitada, et auditi tegemiseks sundimises määratava sunniraha ülemmäär juriidilisele isikule on 100 000 eurot (EhSRS § 29 lg 9). Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus (ATSS § 10 lg 2). Kaebajale on sunnirahad määratud alammäärale lähedases summas, kusjuures vastustaja ei ole vaidlusalustes ettekirjutustes sunniraha määra suurendanud. Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes reeglina seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (RKHKo 3-3-1-72-14, p 16). Riigikohtu kaasuses kirjeldatud olukorra õigusvastasusele viitavate asjaolude esinemist käesolevas asjas kaebaja tõendanud ei ole. Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (RKHKm 3-3-1-31-15, p 18). Kohtule ei ole käesolevas asjas kogutud tõendite pinnalt äratuntav kaebajal võimaluse puudumine nõutud auditi tegemiseks. Piirdeaed ei ole ehitustehniliselt keeruline objekt, seega ei saa olla insenertehniliselt keeruline ka aia ohutuse hindamiseks auditi tegemine. Kui ettekirjutusest tulenev adressaadi kohustus on ebaselge, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (RKHKo 3-3-1-62-16, p 14). Käesolevalt kaebajale pandud auditi tegemise kohustus on selge ja üheselt mõistetav kohustus, seetõttu pole ka sel alusel sunnirahade rakendamine ebaproportsionaalne ja õigusvastane.
11. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, mis annaksid halduskohtule aluse 05.11.
12. a ettekirjutusega määratud sunniraha ebaproportsionaalsuse (õigusvastasuse) tuvastamiseks, mille tõttu ei ole kaebajal käesolevas asjas võimalik saavutada kaebuse eesmärkisunniraha tasumise kohustusest vabanemist, mille tõttu jätab kohus tuvastamiskaebuse 05.11.
13. a ettekirjutusega määratud sunniraha õigusvastasuse kindlakstegemiseks läbi vaatamata (

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 5