3.3.2 Eesti Ajaloomuuseumi riigihanke „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“ läbiviimine (nr 142543) Eesti Ajaloomuuseumi direktori S. K.’e 11.04.2013.a käskkirjaga nr 1-1/19 määrati lihtsustatud korras riigihanke „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“ korraldamise eest vastutavaks isikuks H. Klaas ning hankekomisjoni liikmeteks A. R. (komisjoni x), Heinu Klaas (komisjoni liige) ja I. L.-T. (komisjoni liige) (1 kd, tl 258). Eesti Ajaloomuuseumi direktori 30.05.2013.a käskkirja kohaselt tunnistati Ajaloomuuseumi direktori 11.04.2013.a käskkirjaga nr 1-1/19 moodustatud komisjoni 29.05.2013.a pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuste hindamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise protokollides toodud ettepanekute alusel pakkuja OÜ K. vastavaks kvalifitseerimise tingimustele, vastavaks kõikidele hankedokumentides esitatud tingimustele ja ka edukaks pakkujaks (1 kd, tl 258). Kuivõrd kohus on juba OÜ K. ja H. Klaasi vahelist seotust analüüsinud, ei hakka kohus seda siinkohal kordama. OÜ K. oli H. Klaasile seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 2 kohaselt. Seega riigihanke korraldamisel ja hankekomisjoni liikmena OÜ K. pakkumise edukaks tunnistamisel pani H. Klaas toime toimingupiirangu rikkumise, s.
35 1-18-7408 3.3.3 Rae Vallavalitsuse riigihangete läbiviimine (nr 144341, 145329, 145383, 147255, 148588) Rae Vallavalitsus viis läbi riigihanke „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt nr
Siinkohal on oluline märkida, et kuigi riigihange ei luhtunud (võrreldes hankega nr 145383), üritas H. Klaas seda selles suunas mõjutada: „Kui asju vaadata õldises pildis,siis on olukord täna(pole veel lepingutki,kui käib tellija petmine),kus pole kindlust kas riito on suuteline õldse lepingut täitma ette antud tähtaja (12 kuud) jooksul ning lepingus toodud rahaga niivõiteisiti on vaja lahendada laste kooliskäimine 14/15 õppeaastal(ajutised jms. ruumid) Kui kaalukausile seada kas riito või trev,siis selge eelis langekb teisele praegusel tunnil pakuksin varianti, et kõrvaldaksime riito ja tunnistaks edukaks trev elaksime üle vaidluse(isegi juhul kui me mingi ime läbi peaksime kaotama,siis sellist absurdsust vaidlustaks juba trev) see annaks juba alust kuulutada välja uus hange(samas kaaluksin t'siselt projekti kohandamist ja elektri teema lahendamist samaaegselt) TÄNA EI OLE ÜHTEGI TÕSIST GATANTIID;ET F. SELLE OBJEKTI 2014 LÕPUS VALMIS SAAB,PIGEM IKKA 2015 KEVAD(kui üldse)) poliitiliselt raske teema muidugi Igal juhul ole hea M./M. , võtke Riitoga homme kell 9 ühendust ja teatage, et on ilmnenud asjaolusid ,mis ei võimalda homme kell 10.00 lepingut sõlmida,tellijapoolsest valmisolekust teemaga edasi M.a antakse teisele poolele teada niipea kui võimalikud lahendused on v'lja töötatud heinu“ (1 kd, tl 258). Rae Vallavalitsus viis läbi riigihanke „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimis-ehitustööde peatöövõtt (nr 145329)“. Nagu ülalpool tuvastatud valmistas ette hankedokumendid ning korraldas hanke läbiviimist H. Klaas. Nimetatud hankel esitasid pakkumuse ka K. OÜ. Soodsaima pakkumuse kvalifitseerimata jätmise tulemusel tunnistati edukaks K. OÜ esitatud pakkumus maksumusega 1 517 376,28 eurot. Kuivõrd kohus on juba OÜ K. ja H. Klaasi vahelist seotust analüüsinud, ei hakka kohus seda siinkohal kordama. OÜ K. oli H. Klaasile seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 2 kohaselt. Seega riigihanke korraldamisel H. Klaas toime toimingupiirangu rikkumise, s.
36 1-18-7408 Rae Vallavalitsus viis läbi ka riigihanke „Peetri aleviku Aruheina tee lasteaia ehitustööde peatöövõtt (nr 145383) (avaldati 18.09.2013.a)“. H. Klaas valmistas ette hankedokumendid ning korraldas hanke läbiviimist. Kõnealusel hankel esitasid pakkumuse ühispakkujana ka K. OÜ ja AS T.. Rae Vallavanema 30.09.2013.a käskkirjaga nr 28-h edukaks ühispakkuja P. AS, TE OÜ ja AS TR pakkumus 1 569 535,34 eurot kui vastavaks tunnistatud ning kõige madalama hinnaga pakkumus. Tulenevalt riigihankel esitatud vaidlustustest lõpetati H. Klaasi ettepanekul riigihange lepingut sõlmimata. Selleks palus H. Klaas vandeadvokaat J. Tehveril valmistada ette hankemenetluse tühistamise projekt. „Hankija soovib tühistada käimasolevat arheine hanget,kuna on ilmnenud, et juba ühele läbitud vaidlustusele, on pakkujad teavitanud hankijat tulevastest võimalikest vaidlustustest(sõltumata kes tunnistatakse edukaks) -eelmine edukas kaalub kohtusse minekut,hinnalt järgmine näeb oma õigusi,kolmanda hinnaga kvalifitseerimine vaidlustatkseigal juhul väidetavate ebaselguste tõttu jne. See kõik toob kaasa prognoosimatu ajakulu(ehk reaalse ohu, et niipea ei olegi võimalik sellemenetlusega jätkata) ja raha kulu ning teadmatuse ,millal lasteaed võib valmis saada Avalik huvi see vastu on suur et lasteaiakohad saaksid valmis niipea kui võimalik Lisaks räägivad uue hanke kasuks ka see, et eelmise hankemenetluse käigus valmis saanud projektiekspertiisis välja toodud parandused on nüüdseks projekti sisse viidud(on muutnud mõnevõrra projekti-muidugi mitte põhimõtteliselt,aga ikkagi)Hankeobjekti muutus? kolandaks rahaline aspekt(praegune menetlus viib sinna poole et ületab hankekorraldajalt tellitud taotluseelarvet,tõe huvides peab ütlema et projekteerija poolt esitatud taotluseelarvet see ei ületa) aga reaalsus on see tulevane hange kohe kindlasti suuremat hinda ei too kui praegune madalaim pakkumus ole hea J. tee selllepealt tühistamise otsuse põhi,nii et saaks selle täna väljastada heinu“ (1 kd , tl 190, 258). Kuivõrd kohus on juba K. OÜ ja OÜ T. vahelist seotust H. Klaasiga analüüsinud, ei hakka kohus seda siinkohal kordama. K. OÜ oli H. Klaasile seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 2 järgi ning OÜ T. KVS § 7 lg 1 p 4 järgi. Seega hankemenetluse korraldamise ja läbiviimisega pani H. Klaas toime toimingupiirangu rikkumise, s.
Arvesse võttes eelmise hanke luhtumist, viis Rae Vallavalitsus läbi teistkordselt riigihanke „Peetri aleviku Aruheina tee lasteaia ehitustööde peatöövõtt (nr 1472555)(avaldati 30.10.2013.a)“. Kas sel juhul valmistas ette hankedokumendid ning korraldas hanke läbiviimist H. Klaas. Kõnealusel hankel esitasid pakkumuse ka AS P.ja TE OÜ ühispakkujana ning K. OÜ ja AS T. ühispakkujana. Rae vallavanema 28.11.2013.a käskkirjaga nr 33-h tunnistati edukaks ühispakkujate AS P.ja TE OÜ pakkumus 1 498 774,12 eurot ilma käibemaksuta kui vastavaks tunnistatud ning kõige madalama hinnaga pakkumus. 37 1-18-7408 KVS § 7 lg 1 p 2 kohaselt loetakse seotud isikuks juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule ning p 3 kohaselt juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik. Kuna H. Klaas on äriregistri andmetel alates 02.10.2002 AS P. (registrikood xxx) nõukogu liige ja alates 01.10.2005 aktsionär (alates 01.04.2013.a 1/3 osalusega), on AS P. H. Klaasile seotud isikuks (1 kd, tl 60). Seega hankemenetluse korraldamise ja läbiviimisega pani H. Klaas toime toimingupiirangu rikkumise, s.
Rae Vallavalitsus viis läbi riigihanke „Jüri aleviku Aruheina tee lasteaia ehitustööde peatöövõtt (nr 148588)“. H. Klaas valmistas ette hankedokumendid ning korraldas hanke läbiviimist. Kõnealusel riigihankel esitas pakkumuse ka K. OÜ. Rae vallavanema käskkirjaga nr 2-h tunnistati edukaks RE AS poolt esitatud pakkumus 1 743 584,68 eurot kui vastavaks tunnistatud ning kõige madalama hinnaga pakkumus. Kuivõrd kohus on juba OÜ K. ja H. Klaasi vahelist seotust analüüsinud, ei hakka kohus seda siinkohal kordama. OÜ K. oli H. Klaasile seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 2 kohaselt. Seega riigihanke korraldamisel ja läbiviimisel pani H. Klaas toime toimingupiirangu rikkumise, s.
3.3.4 SA-s Eesti Tervishoiu Muuseum riigihangete läbiviimine SA Eesti Tervishoiu Muusemu korraldas riigihanke „Plastinaatide ostmine Eesti Tervishoiu Muuseumile (nr 169047)“. H. Klaas valmistas ette hankedokumentatsiooni ning korraldas riigihanke läbiviimist. Enne riigihanke avaldamist pidasid H. Klaas ja M. J. (muuseumi juht) läbirääkimisi võimaliku pakkuja IMC (IMC Ltd. Co. registrikood xxx) esindajaga D. S., kellega kooskõlastasid nii tehnilise kirjelduse kui ka kvalifitseerimistingimused (I kd, tl 258 – e-kirjad). H. Klaas edastab 11.12.2015.a IMC esindajale D. S.’ile järgmise e-kirja: „Hi, Please find attached documents,where we need Your signitures Hopefully, where are no problems,to send them back on Monday or Tuesday Heinu Klaas“(I kd, tl 258). E-kirjale oli lisatud kõik vajalikud eesti keelsed hankedokumendid pakkumuse esitamiseks riigihankele nr 169047. Lisaks oli lisatud volikiri mille kohaselt IMC Ltd. Co esindaja D. S. volitab M. T.’ut pakkumuse esitamiseks ja sisestamiseks riigihangete registrisse. D. S. edastab 14.12.2015.a H. Klaasile allkirjastatud hankedokumendid: „Dear Heinu Klaas, The signed documents are attached. Please, send me a short confirmation that you have received this letter and documents. 38 1-18-7408 Yours sincerely, D. S. IMCenter xxx Phone: +xxx Fax: +xxx“ (I kd, tl 258). H. Klaas edastab samal päeval e-kirja M. T.’ule ning küsib: „ole hea tee kiiresti selgeks, kas selle volitusega saad sisestaud dokumendid heinu“ (I kd, tl 258). M. T. saadab 15.12.2015.a H. Klaasile edasi e-kirja, kus riigihangete registri ametnik T. L. kinnitab, et M. T. on lisatud pakkuja IMC Ltd. Co. seotud isikute nimekirja pakkuja peakasutajana (I kd, tl 258). Seejärel saadab H. Klaas e-kirja D. S. ning teatab: „Everything is ok by now! Now we have to wait 15.01.2015.a. heinu“ (I kd, tl 258). H. Klaas edastas 05.02.2016.a K. OÜ nimel IMC Ltd.Co-le riigihankel osalemiseks osutatud teenuste eest arve summale 1000 eurot (I kd, tl 258), mis laekus K. OÜ kontole 20.04.2016.a (1 kd, tl 258). Pakkumiste laekumise tähtaja möödudes vormistas ja allkirjastas H. Klaas 15.01.2016.a riigihangete registris pakkumiste avamise protokolli, pakkumiste kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise protokolli ning 18.01.2016.a pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati edukaks IMC Ltd. Co. pakkumus. 20.01.2016.a sõlmiti SA Eesti Tervishoiu Muuseum ja IMC vahel leping maksumusega 171 993 eurot. KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt on seotud isikuks isik, keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. Kuna H. Klaas oli riigihankel pakkumuste koostamisel ning hankijale esitamisel äriühingu IMC Ltd. Co. esindajaks, saades osutatud teenuse eest 1000 eurot, mõjutas tema seisund ja tegevus kõnealust äriühingut oluliselt ning vahetult. IMC Ltd. Co oli H. Klaasile seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt. Seega riigihanke korraldamisel ja läbiviimisel pani H. Klaas toime toimingupiirangu rikkumise, s.
SA-s Eesti Tervishoiu Muuseum korraldas riigihanke „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine (nr 173108)“. H. Klaas valmistas ette hankedokumentatsiooni ning korraldas riigihanke läbiviimist. Nagu ka eelmise hanke puhul, nii ka siinjuhul pidasid H. Klaas ja M. J. enne hankemenetluse avaldamist läbirääkimisi võimaliku pakkuja IL AB-ga (registreerimiskood xxx) esindajaga T. R., kellega kooskõlastasid nii tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimistingimused kui ka hinna (I kd, tl 258). M. J. edastab T. R.’ile 23.03.2016.a järgmise e-kirja: „Hei, Thank you for discount. Now the total price sounds much better for us. 39 1-18-7408 Samsung touch screen price is suitable also. Would like to describe that now im going to translate all the documents in english /10 documents including draft of contract/ and will send to you via advisor. Most of them you have to fullfill /may be 50 minutes work/ and send back to advisor who will registrite your company and is responsible for uploading documents to procurement system and answeing to diferent questions what could come. Hope to open procurement next week /depends a little about translation/ M.“ (I kd, tl 258). T. R. vastab 29.03.2016.a: „Hi! Thanks! I will be waiting info from Heinu then. Warm regards! /T.“ (I kd, tl 258). M. J. edastab 31.03.2016.a H. Klaasile inglise keelde tõlgitud hankedokumendid: „Heinu tere, Saadan sulle tõlgitud hankedokumendid. Ma ei tea, kas peaks nüüd kõik talle vaatamiseks saatma või mitte?…igatahes on siin nüüd lisad ja vormid ja leping ja hankespets mille täitmisega ta peab arvestama ja saab seda nüüd ka sujuvalt teha ja sulle tagasi saata. Üldiselt võiks selle hanke järgmise nädala esimestel päevadel ülesse riputada? Ei annaks rootslastele M. J.“ (I kd, tl 258). H. Klaas edastas inglise keelde tõlgitud hankedokumendid M. T.’, kes vastas 04.04.2016.a järgmist: „Tere, Heinu ! Manuses ENG versioon rootslastele. Vastavalt väljavõttele hanke üldandmetest, parandasin nii EST kui ENG versioonis pakkumuste esitamise kuupäeva. Kahjuks ei näe ma riigihanke viitenumbrit, samuti jäävad täitmata lüngad muuseumi juhi käskkirja rekvisiitide osas. Kui hommikul saaksin Sinult RH viitenumbri ja KK andmed, saadaksin EST versiooni pärast korrektuuri. Parimaga, M.“ (I kd, tl 258). H. Klaas edastab tõlgitud hankedokumendid ka K. K. . H. Klaas edastab tõlgitud hankedokumendid 05.04.2016.a T. R.’ile: „> Hi > These are examples of documents must be filled > Please put nessecery data into these forms and send me back,after that we could start with procurement actions > Officially we will start with procurement not later than 07.04,that means, we need your confirmation not later than 06.04(previosly filled documents) > heinu“ (I kd, tl 258). Samal päeval edastab H. Klaas M. J.’ile volikirja, kus ettevõtte IL AB esindajaks pakkumuse esitamiseks ja sisestamiseks riigihangete registrisse on määratud M. T.. 40 1-18-7408 H. Klaas edastab M. T.’ule 06.04.2016.a järgmise e-kirja: „ole hea saada mulle hiljemalt homme mingil ajal siis ingliskeelne volitus aga kontrolli, et oleks reedene(07.04) kuupäev,siis saadan rootslastele edasi heinu“ (I kd, tl 258). M. T. saadabki H. Klaasile 07.04.2016.a inglise keelse volikirja, kus ettevõtte IL AB esindajaks on määratud M. T.. M. J. edastab 06.04.2016 H. Klaasile allkirjastatud käskkirja „Lihthanke "Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“ korraldamine, korraldamise eest vastutava isiku määramine, riigihanke komisjoni moodustamine ja hankedokumentide kinnitamine“. Käskkirja kohaselt määrati korraldamiseks riigihange nr 173108. Käskkirja kohaselt moodustati hankekomisjon, mille liikmeteks oli M. J., Ü. K. ja K. R. . E-kirja sisu oli järgmine: „Heinu, saadan sulle hanke kk. Panin komisjoni liikmeteks meie maja inimesed. Eelmise hanke puhul ei pidanud nad hankekeskkonnas dokustaate üle vaatama ja kinnitama. Kas niimoodi on ka seekord? hommik, M. J.“ (I kd, tl 258). H. Klaas vastab samal päeval: „kui nad just spetsiaalselt tahavad seda teha,aga mõistlik oleks teha samamoodi, et mina vaatan ja kinnitan (küll ma saadan pakkumused(kui neid tuleb rohkem kui üks kõigile tutvumiseks) heinu“ (I kd, tl 258). 11.04.2016.a saadab H. Klaas M. T. e-kirja, milles palub rootslaste (ettevõtt IL AB) pakkumus registreerida riigihangete registris. Järgmisel päeval saadab M. T. H. Klaasile riigihangete registri kinnituse, mille kohaselt on M. T. lisatud pakkuja IL AB seotud isikute nimekirja pakkuja peakasutajana. H. Klaas edastab 14.04.2016.a IL AB esindajale T. R.’ile kinnituse, et nende pakkumus on esitatud: „So far everything seems ok, All required activities are correctly done, heinu“ (I kd, tl 258). H. Klaas esitas K. OÜ nimel 17.05.2016.a IL AB-le riigihankel osalemiseks osutatud teenuste eest arve summale 1000 eurot, mis laekus K. OÜ kontole 08.06.2016.a (I kd, tl 258). Pakkumiste laekumise tähtaja möödudes vormistas ja allkirjastas H. Klaas 15.04.2016.a riigihangete registris pakkumiste avamise protokolli, pakkumiste kvalifitseerimise protokolli ning 18.04.2016.a pakkumuse vastavaks tunnistamise ning edukaks tunnistamise protokolli millega tunnistati edukaks IL AB pakkumus. 20.04.2016.a sõlmiti SA Eesti Tervishoiu Muuseum ja IL AB vahel leping maksumus 39 800 eurot. 41 1-18-7408 KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt on seotud isikuks isik, keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. Kuna H. Klaas oli riigihankel pakkumuste koostamisel ning hankijale esitamisel äriühingu IL AB esindajaks, saades osutatud teenuse eest 1000 eurot, mõjutas tema seisund ja tegevus kõnealust äriühingut oluliselt ning vahetult. IL AB oli H. Klaasile seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt. Seega riigihanke korraldamisel ja läbiviimisel pani H. Klaas toime toimingupiirangu rikkumise, s.
S § 3001 lg 2 kohaselt oli karistatav toimingupiirangu rikkumine, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro. Alates 01.01.2015.a on KarS § 3001 lg 2 järgi karistatav toimingupiirangu rikkumine eriti suures ulatuses ning KarS § 121 p 3 kajastab süüteo eriti suure ulatusena 400 000 eurot. Etteruttavalt tuleb märkida, et kohtu hinnangul on käesoleva juhul tegemist jätkuva süüteoga, mis tähendab, et süüteo ulatuse kindlaks tegemisel tuleb kogumina arvesse võtta kõiki riigihangete tulemusena sõlmitud lepingumaksumusi. Kõikide eelmainitud riigihangete tulemusel sõlmitud lepingute maksumus kokku on 9 605 775,23 eurot, ületades seega KarS §121 p 3 märgitud 400 000 eurot. 3.5 Jätkuv süütegu H. Klaasile etteheidetav tegevus riigihangete korraldamisel ja läbiviimisel toimus ajavahemikul 24.04.2013 kuni 06.04.2016.a. Arvestades, et KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt aegub teise astme kuritegu 5 aastaga, on küsimuse all, kas H. Klaasi tegevuse puhul saab rääkida jätkuvast süüteost KarS § 81 lg 4 järgi. Süüteo jätkuvuse küsimuse lahendamine on käesolevas asjas oluline aegumise lahendamise seisukohalt. H. Klaasile etteheidetav tegevus riigihangete korraldamisel ja läbiviimisel toimus ajavahemikul 24.04.2013 kuni 06.04.2016.a. Arvestades, et KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt aegub teise astme kuritegu 5 aastaga, on küsimuse all, kas H. Klaasi tegevuse puhul saab rääkida jätkuvast süüteost KarS § 81 lg 4 järgi. Jätkuva süüteo mõiste sisustamisel tuleb esmalt selgitada, kas süüdistatavad panid toime ühe või mitu tegu. Jätkuva süüteo all tuleb mõista olukorda, kus mitu, ajaliselt lähedast, sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu, mis ka eraldiseisvalt on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, loetakse õiguslikult üheks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtlusest. Eelnevast tuleneb, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. 42 1-18-7408 Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. Maakohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused täidetud. Tuvastatud on 10 episoodi, mil H. Klaas rikkus ametiisikuna toimingupiiranguid. Ka kõikide episoodide tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule – ametiisiku seisundi omandamine läbi hankemenetluse korraldamise ja läbiviimise ning otsuste ja toimingute tegemine endaga seotud isikute suhtes ja nende huvides. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine, milleks on KarS § 3001 puhul avaliku võimu korrakohane toimumine. Teod on omavahel ka tegevuse iseloomu arvestades piisava ajalise tihedusega seotud. Kuigi esimese ja viimase episoodi vahele jääb kolm aastat, tuleb siinkohal arvestada, et riigihanke läbiviimine on keeruline ja mahukas protsess, mis hõlmab mitmeid osapooli ja mille läbiviimine peab vastama kindlaks määratud reeglitele. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb sellises tegevuses näha kindlat süstemaatilist käitumist, mille eesmärk oli varjatult, läbi teiste isikute, kasu saamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt saab toimepanija käitumise subjektiivset külge tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu (3-1-1-109-01). Käesoleval juhul on H. Klaasi tegevuses tuvastatav kindel ühetaoline muster – ühelt poolt tegeles hanke läbiviimisega ja teiselt poolt osales samal hankel pakkujana, varjatud kujul. Hangete korraldamine oli tema põhitegevus ja hangetel osalesid pidevalt temaga seotud ettevõtted. H. Klaasi tegevuses saab näha plaanipärast ja sihilikku käitumist - H. Klaasi teadlik otsus oli valmistada ette dokumente, mis aitasid kaasa ebaseaduslikule otsustusprotsessile. Seetõttu leiab kohus, et H. Klaas pani süüteod toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt tuleb teo toimepanemise faktilise lõpetamise ajaks lugeda 06.04.2016 ehk kuupäev, mil avaldati kuriteoepisoodina viimane riigihange (nr 173108). 3.6 Õigusvastasus ja süü H. Klaasi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. H. Klaas oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning H. Klaas on sündinud 1963 aastal. Samuti puuduvad H. Raidi puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on H. Klaasi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et H. Klaas on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 3001 lg 2 järgi, s.t toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses. IV KARISTUS KarS § 3001 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 43 1-18-7408 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Kõigepealt arvestab kohus süü suurust mõjutava asjaoluna seda, et süüdistusakti kohaselt pandi enamus kuriteoepisoode toime 2013. aastal ehk ligi kuus aastat tagasi. Samuti võtab kohus süü hindamisel arvesse, et H. Klaas on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Lisaks arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise subjektiivset külge ehk tahtluse vormi. KarS § 3001 sätestatud kuritegu on võimal
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.