Kriminaalasi nr 1-18-7468 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 02.04.2020) Kriminaalasja number 1-18-7468 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Silvar Pärtelpoja kohta Süüdimõistetu SILVAR PÄRTELPOEG isikukood: 36708312764, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele Silvar Pärtelpojale Tartu Maakohtu 19.09.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-7468 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Silvar Pärtelpojale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
- Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Silvar Pärtelpoeg on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.09.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-7468 KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta vangistust ei pöörata 1
(3)täitmisele, kui Silvar Pärtelpoeg ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati Silvar Pärtelpoega käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbima sotsiaalprogrammi (liiklusprogramm). Silvar Pärtelpoja kriminaalhooldus algas 05.10.2018 ja lõppeks 19.09.2021. Kriminaalhooldusametnik esitas 11.03.2020 kohtule erakorralise ettekande Silvar Pärtelpoja kohta, sest isikul tuvastati 09.02.2020 politsei poolt alkoholijoove 1,10 mg/l. Enda selgituse kohaselt tarvitas ta alkoholi koos pojaga oma endise elukaaslase juures. Viimane kutsus ka politsei, sest Silvar Pärtelpoeg ähvardas teda alkoholi tarvitamise käigus. Varasemalt on hooldusalusel tuvastatud 27.01.2019 politsei poolt alkoholijoove 1,19 mg/l. Politsei kutsus teine külaelanik. Hooldusaluse sõnul tarvitas ta alkoholi, sest närvid olid läbi. Ametnik tegi talle kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Silvar Pärtelpoja kriminaalhooldus problemaatiline, sest isik rikub alkoholi tarvitamise keeldu. Ametnik on andnud hooldusalusele informatsiooni alkoholisõltuvusravi kohta, kuid isik ei ole motiveeritud probleemiga tegelema. Ametnik tegi ettepaneku pöörata Silvar Pärtelpojale mõistetud karistus täitmisele. Silvar Pärtelpoeg selgitas kohtuistungil, et ta saab aru alkoholi tarvitamise keelust, kuid on sellegipoolest alkoholi tarbinud. Lähisuhtevägivalda hooldusaluse sõnul ei ole esinenud, sest tema oma endist elukaaslast ei ähvardanud. Ta läks lihtsalt oma lastele külla ja juhtus nii, et hakkas seal jooma. Eelmisel korral, kui talle alkoholi tarvitamise tõttu politsei kutsuti, oli kutsujaks naaber, kellega ta läbi ei saa. Süüdimõistetu arvas, et ta võiks minna alkoholisõltuvusravile. Varasemalt ei ole ta tahtnud minna, aga nüüd leiab, et peaks seda siiski tegema. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi. Ametnik tõi välja, et mõlemal kontrollitud korral osutus alkoholijoove üsna suureks, mis annab alust arvata, et hooldusalune tarvitab alkoholi suurtes kogustes. Lisandunud on ka vägivaldse käitumise oht, mis ei toeta seaduskuulekat käitumist. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. KOHTU SEISUKOHT Silvar Pärtelpoja õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohtu hinnangul näitab Silvar Pärtelpoja käitumine hoolimatut suhtumist temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Hooldusalune kinnitas ka ise kohtuistungil, et ta on teadlik kohustusest alkoholi mitte tarvitada. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Hooldusaluse selgitused esinenud rikkumiste kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad ega anna alust arvata, et ta oma rikkumiste olemust ja raskust mõistaks. Isikule on kahel korral kutsutud alkoholi tarvitamise tõttu politsei, mis viitab tema ebasobivale käitumisele alkoholijoobes. Kohtuistungil avaldatu põhjal süüdimõistetu ise oma alkoholiprobleemi tõsidust ei mõista. 2
(3)Erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhooldusametnik tutvustanud Silvar Pärtelpojale võimalust minna alkoholisõltuvusravile, kuid süüdimõistetu ei ole seda siiani teinud. Olenemata kohtuistungil avaldatud valmidusest ravile minna, ei ole hooldusaluse senist käitumist arvestades tõenäoline, et ta oma alkoholiprobleemiga edaspidi motiveeritult tegelema hakkaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Karistuse eesmärke on Silvar Pärtelpoja osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)