Obsah (6)

§ 37§ 121§ 44§ 38§ 133§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2189 Määruse kuupäev 14. aprill 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seo

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, mida kaebaja kirjaga üle kuu aja tehti ning taotleb kahju hüvitamist seoses kirja kätteandmisega viivitamisega. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja on esitanud tuvastamis- ja hüvitamisnõude (

§ 37lg 2 p 4 ja p 6).

6. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt saab kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Kaebaja soov saada teada, mida tema kirjaga nii kaua tehti, ei ole avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemine. Sisuliselt soovib kaebaja, et kohus teeks kindlaks, kas kaebaja kirja kontrollimine (sh kontrolli kestus) oli õiguspärane.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 38

lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. 7. Kaebajal puudub õigus esitada iseseisev tuvastamisnõue kirjaga tehtud toimingute täpsemaks kindlakstegemiseks ning nende õiguspärasuse hindamiseks. Pelgalt asjaolude teadasaamise huvi ei ole tuvastamisnõude esitamise alusena piisav. Kohtupraktikas aktsepteeritakse tuvastamiskaebuse esitamise põhjendusena preventiivset huvi, kuid seda tingimusel, et on reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi samal viisil õigusvastaselt käituda. Kaebajal ei saa olla preventiivset huvi, kuna puudub võimalus, et sarnased asjaolud kaebaja suhtes korduksid tulevikus. Kaebaja ei viibi enam Tartu Vanglas ja kannab karistust Tallinna Vanglas. Kohtu hinnangul on tuvastamisnõude puhul täidetud

§ 121lg 2 p 1 kohaldamise eeldused.

8. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 2 Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

1. Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et kirja kontrollimine kestis tema hinnangul ebamõistlikult kaua ning teadmatus põhjustas kaebajale muret. On õige, et kiri suunati kontrollimisele 17.05.2019 ja tagastati kaebajale 01.07.
2. Õigusaktid ei näe ette selliste vangla julgeoleku huvides toimuvate kontrollide läbiviimise tähtaega, kuid on võimalik, et mõistlik aeg selleks ületati.
3. Kaebaja nimetas kaebuses, et vastustaja on varem tema suhtes sõnumi saladust rikkunud, kaebaja viitas seejuures
4. aastal algatatud kohtuasjadele. Kaebaja ei ole väitnud, et sõnumi saladuse rikkumine võis ka praeguses asjas aset leida. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetava õigust sõnumisaladusele ei riiva talle saadetud kirjade avamine ja kontrollimine vangistusseaduse § 29 lg 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul (Riigikohtu lahend 3-4-1-3-09, p 16). Kaebaja on kohtueelses menetluses kinnitanud, et kiri avati tema juuresolekul ja suleti seejärel kontrolli suunamiseks kinnisesse ümbrikusse. Seega on vastustaja sõnumi saladust kaitsnud. Kaebaja ei ole kaebuses või kohtueelses menetluses välja toonud ühtegi negatiivset tagajärge, mille põhjal võiks järeldada, et esineb mõni muu RVastS § 9 lg 1 sätestatud alus kahju hüvitamiseks. Kirja tagastamisega viivitamine ei saanud põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega kannatusi, mille rahas hüvitamise kaebaja võiks saavutada. Kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline.
5. Eeltoodu ühtlasi tähendab, et kaebaja õiguste riive ei olnud intensiivne. Teadmatus talle saabunud kirja asukohast ja saatusest võis küll põhjustada kaebajale muret, kuid mitte sel määral, mida saaks pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Riivet saab pidada vähe intensiivseks ka

§ 133

lg 1 toodud kriteeriumi alusel, kuna kaebaja hindab oma nõude rahaliseks väärtuseks 50 eurot. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud.

Kohus tagastab kaebuse tervikuna. 12. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluste lahendamiseks vajadust. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3