← Eesti

1-19-5888/32

1-19-5888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-19-5888 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Pavel Gontšarov Kriminaalasi Imre Tali süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Imre Tali Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed Süüdistatav Imre Tali isikukood 36603030276, elukoht XXX, XXX, karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker riigi õigusabi korras Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta muutmata Harju Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsus Imre Tali süüdistusasjas KarS § 1573 lg 1 järgi.
  7. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Imre Tali süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 järgi oma endise elukaaslase XX ahistavas jälitamises ajavahemikul 20.07.2017 kuni 20.12.2018, s.o teise isikuga korduvas või järjepidevas kontakti otsimises, tema jälgimises või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumises, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Tema tegevus seisnes alljärgnevas. I. Tali ilmus XX elukoha aadressile XXX aia taha, kus viibis sõidukiga Škoda mõnda aega ja seejärel lahkus, mõnel korral väljus sõidukist ja silitas XX-le kuuluvat koera ning hetkel, kui XX aias viibis, kõnetas teda ning ütles lauseid, mis tekitasid XX hirmu. Ütles järgnevaid lauseid: „kas ma olen end ebaselgelt väljendanud?“; „kui sina minu elu ära rikud, ei tule sul ka mingit isiklikku elu ja ei lase rahus elada, minul pole enam midagi kaotada, sinul palju“; „küll ma su ükskord ikka kätte saan“; „nägin unes, et sul oli autoavarii, et oled halvatud ja ratastoolis“; „likvideeri asjad ära enne kui hilja pole“; „millal taastad normaalse elu?“; „küll varsti lõppeb sul suure pauguga“. See leidis aset 20.07.2017 kell 12:45; 07.08.2017 kell 04:30; 11.08.2017 kell 03:35; 22.08.2017 kell 15:00;16.11.2017 kell 12:35; 16.11.2017 kella 14:30 paiku; 23.12.2017 kell 00:10; 19.01.2018 kella 23:00 paiku; 20.02.2018 kell 06:30; 27.03.2018 kell 05:17; 22.06.2018 kell 23:46; 06.07.2018 kell 23:00; 07.07.2018 kell 22:30; 17.07.2018 kell 22:50; 04.09.2018 õhtusel ajal; 05.10.2018 kell 15:58; 06.11.2018 õhtusel ajal; 20.11.2018 kell 18:30; 23.11.2018 kell 16:00; 29.11.2018 päevasel ajal; 20.12.2018 kell 16:
  9. Samuti ilmus I. Tali XX töökoha aadressile CCC, kus viibis parklas sõidukiga Škoda mõnda aega ning seejärel lahkus, alljärgnevatel kuupäevadel: 11.08.2017 õhtusel ajal; 16.08.2017 päevasel ajal; 10.10.2017 ajavahemikul 15:30 kuni 17:30 kahel korral; 29.12.2017 õhtusel ajal; 18.12.2018 kell 16:
  10. Samuti sõitis I. Tali sõiduautoga Škoda XX elukohani viival metsa teel elukoha poolt viimasele vastu 10.10.2017 kella 18:00 paiku; 20.02.2018 umbes kella 16:00 paiku X aadressil YYY kaupluse M juurest sõitis XX-le järgi töökoha juurde aadressile CCC; 20.03.2018 kella 14:00 paiku tuli XX-le tema koduni viival metsa teel maantee poolt vastu ning liikus XX kodu poole; 11.12.2018 kell 18:00 sõitis XX-le tema töö juurest aadressilt CCC kuni elukoha aadressini XXX järgi.
  11. Harju Maakohtu
  12. veebruari
  13. a otsusega tunnistati I. Tali üldmenetluses süüdi KarS § 1573 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuuks, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata kui I. Tali ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldati kannatanu XX isikuõiguste ajutist lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat, mis seisnes kannatanu isikule, tema elu- ja töökohale lähenemise ning temaga sidepidamisvahendite kaudu ühenduse pidamise keelamises.
  14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Tali, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav leiab, et tema tegevus ei kujuta endast KarS § 1573 lg-s 1 ettenähtud kuritegu. Seetõttu puudub ka alus lähenemiskeelu kohaldamiseks. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta süüdistuses näidatud ajaperioodil XX elukohas ega tema töö juures käinud. Süüdistuses näidatud ajaperioodil kohtus ta XX-ga ainult ühe korra. See kohtumine oli spontaanne ja vajadusepõhine. Ta lõpetas XX-ga igasuguse suhtlemise
  15. aasta 2

(5)suvel. Ta kirjeldab oma tegevusi seoses XX-ga suhtlemisel enne süüdistuses näidatud ajaperioodi. Ka enne süüdistuses näidatud ajavahemikku ei olnud tema eesmärgiks XX ahistamine, vaid temaga normaalsete suhete taastamine ja oma asjade kättesaamine. XX ei saanud teda aknast näha, sest tee ääres kasvavad kõrged kuused. Hommikuti veavad postiljonid posti laiali, mistõttu võis olla tegemist postiljoni sõiduautoga. Hääle järgi ei ole võimalik sõiduauto marki tuvastada. Hoopis kannatanu oli see, kes talle süüdistuses näidatud ajavahemikul kokku vähemalt viis korda avalikus kohas lähenes ja teda telefoniga filmis. XX ütlused on ebausaldusväärsed, sest tema eesmärgiks on I. Tali laimamine. Kannatanu on ebastabiilse psüühikaga, paranoiline. Lisaks sellele on ta alkohoolik, kes on õhtul kella 22-ks keskmises alkoholijoobes. Kannatanul oli ebaseaduslik tulirelv, mille ta hiljem Kadaka turul maha müüs. Seega ohustab XX käitumine ühiskonna turvalisust. Kuna on tegemist ohtliku inimesega, siis püüab süüdistatav XX-st pigem eemale hoida. Seetõttu ütleski ta XX-le, et selline käitumine võib lõppeda suure pauguga. Kõik kahtlused isiku süüditunnistamises tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
  1. Ringkonnakohus määras vaadata esitatud apellatsiooni alusel kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ja andis taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks
  2. märts
  4. Määratud tähtajal menetlusosalised taotlusi ega seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. I. Tali leiab, et asjas uuritud tõenditega ei ole talle esitatud süüdistus tõsikindlalt tõendatud ega kaitseversioone ümber lükatud, mistõttu tuleb kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks ning ta juba ainuüksi sellel põhjusel õigeks mõista. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt ei tõlgendata kriminaalmenetluses süüdistatava süüdiolekus tema kasuks mitte igasugune kahtlus, vaid ainult kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (nt
  6. juuni 2011 otsuse nr 3-1-1-38-11 p 18). Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on I. Tali talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud. Maakohus süüdistatava süüdiolekus kõrvaldamata kahtlusi ei tuvastanud ning neid ei näe ka kohtukolleegium. Asjaolu, et süüdistatav maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist, samuti kõrvaldamata kahtluste esinemist. 3
(5)Süüdistatav on oma apellatsioonis kirjeldanud valdavalt tegevusi, mis jäävad esitatud süüdistuse perioodist väljaspoole. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et apellatsiooni sellekohased väited ei ole asjakohased, sest kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Sellisel seisukohal on olnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. mai 2013 otsus asjas nr 3-1-1-44-13). Sisuliselt taotleb süüdistatav esitatud apellatsioonis maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  2. detsembri
  3. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav esitas maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba ammendavalt vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  6. aprilli
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta loeb kannatanu XX ütlused usaldusväärseks ja miks ta süüdistatava ütlused ennast õigustavaks loeb. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kannatanu XX on andnud kogu menetluse kestel samasisulisi ütlusi, mistõttu kohtuistungil ei ole tema ütlusi kahtluse alla seatud. Tema ütlused on kooskõlas tunnistaja QQ ütlustega. Seevastu süüdistatava I. Tali ütlused on vastuolus kannatanu XX ja tunnistaja QQ ütlustega. Tema ütlused on ka omavahel vastuolus. Kohtueelsel uurimisel on I. Tali end süüdi tunnistanud ja lubanud end edaspidi XX-st eemale hoida. Kohtuistungil on I. Tali tunnistanud XX elukohas käimist, kuid ei ole pidanud seda ahistamiseks. Seevastu apellatsioonis väidab I. Tali, et ta on käinud süüdistuses näidatud ajaperioodil XX elukohas vaid ühe korra. 4
(5)Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et süüdistatava apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks ja I. Tali suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna.
  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a kohtuotsuse I. Tali süüdistusasjas KarS § 1573 lg 1 järgi muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.