Obsah (6)

§ 7§ 4§ 1§ 23§ 21§ 18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-541 Määruse kuupäev 25. märts 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Raivo Paala kaebus Eesti Vabariigi tekitatud mittevaralise kahju h

). 7.

§ 7

lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Kuigi RVastS-s (eeskätt §-des 15 ja 13) on sätestatud lisaks materiaalõiguslikele alustele õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks ka eraldi menetluskord (RVastS § 17 lg 1 ja § 18 lg 2), siis viitab

§ 4

, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda

-st.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab

menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast

§-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju 2 3-20-541 hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka

eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk-d 3-4). Seega materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes

-ga ei tähenda, et

-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10 ja 13; Riigikohtu erikogu
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9).
5. Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. märtsi
9. a määrusega asjas nr 3-7-1-1-1045 seonduv kriminaalmenetlus lõppes pärast

jõustumist ning Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-3488 seonduv kriminaalmenetlus on alles käimas. Seega kuulub eelnimetatud süüteomenetlustes tekitatud kahju hüvitamisele

-s sätestatud korras. Samuti kohaldub

tagasiulatuvalt ka Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2186 tekitatud kahju hüvitamisele. Enne

jõustumist puudus isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses kaebuses kirjeldatud asjaolude puhul kahju hüvitamise regulatsioon (

§ 23lg 3).

Arvestades

eesmärki ei kuulu ka enne

jõustumist lõppenud kriminaalmenetluses väidetavalt õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue halduskohtu pädevusse.

1. Kohus peab vajalikuks veel selgitada, et kahjunõude raames ei ole halduskohtus ega maakohtus võimalik taotleda õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitisena menetluse taasavamist. Kaebaja saab esitada üksnes rahalise kahjunõude. Kui kaebaja eesmärgiks on lõppenud kohtumenetlustes tehtud kohtulahendite tühistamine ja asja uus läbivaatamine, siis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik esitada teistmisaluste esinemise korral Riigikohtule teistmisavaldus (vt KrMS § 366 jj).
2. Kahju hüvitamise taotlus seoses Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2186, Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a määrusega asjas nr 3-7-1-1-1045 tuleb esitada prokuratuurile (

§ 21lg 4 ja § 23 lg 4).

Kahju hüvitamise taotlus seoses Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-193488 tuleb esitada maakohtule (

§ 18lg 1).

11. Eelnevale tuginedes tagastab kohus pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel Raivo Paala kaebuse. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlust ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3