) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 8.
kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 9.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 10.
lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad
lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise 3
Kohus selgitas võlgnikule, milliseid dokumente ja andmeid peab ta avalduse uueks läbivaatamiseks kohtule esitama. Kohus märkis, et võlgnik peab kohtule esitama tõendid oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta menetluse perioodi kohta. Ühtegi tõendit, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ja majanduslik olukord, võlgnik esitanud ei ole. Võlgniku arvelduskontodelt nähtuvalt on võlgnik teinud sagedasi ülekandeid kolmandale isikule E Gle, kes on võlgniku selgituste kohaselt tema tütar. Võlgnik on avaldanud, et tal on avatud arvelduskonto oma tütre nimele ning tegelikkuses kasutab kontot aga tema ise. Kohtule ei ole võlgnik nimetatud arvelduskonto väljavõtet terviklikult esitanud, seega puudub kohtul ülevaade võlgniku tegeliku majandusliku olukorra kohta. Kohus selgitas, et võlgnikul tuleb esitada kohtule tõendid oma sissetulekute ja kulude (väljaminekute) kohta menetluse perioodi osas. Kui võlgnik kasutab oma tütre arvelduskontot, siis tuleb kohtule ka nimetatud arvelduskonto väljavõte esitada. 13. Kohus selgitas ka, et üheks kohustustest vabastamise eelduseks on võlgniku poolne tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega tulenevalt
lg-st 1.
lgs 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et on sõitnud taksot xxx all ning on omanud ka lühiajalisi töökohti. Täpsemaid andmeid ega tõendeid võlgnik oma sissetulekute suuruse kohta menetluse kestel esitanud ei ole. Samuti puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, mida on võlgnik teinud tulutoovama tegevuse leidmiseks. Kohus selgitas, et võlgnikul tuleb seega lisaks esitada andmed ja tõendid, mida on ta menetluse kestel teinud, et tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui võlgniku puhul esinevad asjaolud (nt tervislikud põhjused või vähenenud töövõime), mis on takistanud tal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda (st teenida miinimumist suuremat töötasu), tuleb tal esitada kohtule 4
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on nimetatud kohustust süüliselt rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise eelduseks on läbipaistvus ning kohtule tuleb anda menetluse kestel igakülgset informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta, sh esitada kõiki asjaolusid kinnitavad tõendid. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. 15.
lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Kuna võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid asjaolude kohta, mis on takistanud tal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda, siis ei saa ka kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgnik on
19.03.2019 toimunud ärakuulamisel selgus, et võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakseid 789 euro ulatuses ning täitmata on võlausaldajate nõudeid 6933,69 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetlus on käesolevaks hetkeks kestnud üle seitsme aasta. Kohtu hinnangul ei ole sellises määras kohustuse täitmine nii pika perioodi kestel piisav, arvestades seda, et võlgnik ei ole esitanud kohtule ka tõendeid võid põhjendusi selle kohta, miks ta ei saa mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda. 16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega) rikkunud
Seetõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 17. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab S Ta võlgniku usaldusisiku kohustustest. 18. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 19. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.