Obsah (5)

§ 113§ 76§ 100§ 82§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19. märts 2020 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja avalik

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 449,82 eurot alates 20.11.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 95% ulatuses E H kanda ja 5% ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda
2. Mõista E Hlt välja osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 232,75 eurot (kakssada kolmkümmend kaks eurot ja 75 senti)
3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E Hl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (232,75 eurot) osaühingule Aktiva Finants viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hagiavalduse asjaolud ja nõue 1. Kostja ja xxx AS sõlmisid 17.11.2016 liitumislepingu nr xxx ning osamaksetega vara müügilepingu nr xxx. Ajavahemikul 01.01.2017 -01.04.2017 esitas xxx AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. xxx AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.03.2017 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. xxx loovutas kostja vastase nõude 15.01.2019 osaühingule Aktiva Finants. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 449,82 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 93,17 eurot ning viivised alates 20.11.2019 kuni põhinõude summas 449,82 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

1. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 12.12.2019 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
2. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Liitumislepingu nr xxx, osamaksetega vara müügilepinguga xxx, arvetega 2017417458, 2017664258, 2017876284 ja 2018149583 on tõendatud, et kostja ostis Samsung Galaxy A5, valis teenusepaketiks Nutipakett 10+ ning osamaksetega vara müügilepingust ja teenuste tarbimisest tulenev võlgnevus on 449,82 eurot
2. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.04.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 19.11.2019 seadusjärgses määras summas 93,17 eurot ning palub kostjalt välja mõista viivis ka alates 20.11.2019 kuni põhinõude 449,82 euro täitmiseni. Kuivõrd kostja on jätnud arved tasumata, siis mõistab kohus hageja kasuks viivised välja. 6. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot, sh esimese tasulise kirja saatmise eest 15 eurot, teise ja kolmanda tasulise meeldetuletuskirja eest 5 2 eurot ja muude sissenõudmisega seotud kulude katteks 5 eurot.

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

§ 1132ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud.

1. Puuduste kõrvaldamisel märkis hageja, et sissenõudmiskulude nõudmise õiguslik alus tuleneb xxx AS lepingu üldtingimuste punktist 6.1.
2. Üldtingimuste punkt 6.1.
3. kohaselt on xxx AS-l õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Nimetatud punktist ei tulene, mille eest ja millises ulatuses võib hageja sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda. Kuna kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, milline oli poolte vahel sõlmitud kehtiv kokkulepe ja hageja ei ole tõendanud ka tegelikku kahju tekkimist, siis jätab kohus rahuldamata sissenõudmisega seotud kulude 30 euro nõude.
4. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 449,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 19.11.2019 summas 93,17 eurot ning alates 20.11.2019 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (449,82 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 95% ja hageja kanda 5% ulatuses.
6. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja esindajakulud 240 eurot. Esindaja tunnihind on 120 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades, et hageja esindaja esitas tavapärase sideteenuste osutamise lepingust tuleneva masshagi, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund summas 120 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 245 eurot (125+120), millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 232,75 eurot (245*95%).
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3