Obsah (6)

§ 150§ 430§ 432§ 433§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-19963 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hag

paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-19-19963 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
2. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks.
3. Hageja palub vastavalt

§ 150lg 2 punktile 1 tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust Plus

Plus Capital AS a/a-le XXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXX. Kohtu seisukoht

1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus märgib, et kompromisslepingus on pooled leppinud kokku põhinõude tasumise 1 euro võrra suuremas summas kui hageja on 14.02.

1. a esitatud muudetud haginõudes esitanud. Kuna kompromiss on kokkulepe, siis kohus eeldab, et selle sisu vastab kompromissis osalevate isikute tegelikule tahtele ning kohus kinnitab selle esitatud tingimustel.
2. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3
3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 5.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

8. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad kostja kanda ½ hageja tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kuludest 105 eurot. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4