← Eesti

2-18-12205/39

Obsah (17)§ 657§ 654§ 651§ 456§ 457§ 231§ 652§ 230§ 329§ 237§ 331§ 5§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-12205 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2020, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek P

) § 329 lg 4, 330 lg 1 ja § 329 lg 2). Seetõttu võttis kohus tasaarvestuses esitatud nõuete osas seisukoha vaid õigeaegselt esitatud tõendite alusel. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud ja tõendatud arvel märgitud üleliigse 500 istiku eest tasu maksmine 96 eurot. Poolte vahel oli kokkulepe istutada 12 000 taime, mitte 12 500, nagu arvel märgitud. Seega puudus kokkulepe 500 taime istutamise kohta. Maakohus mõistis hagejalt VÕS § 1028 lg 1 alusel kostja kasuks välja 96 eurot, leides, et selles osas on poolte nõuete tasaarvestamine võimalik. Kuivõrd ülejäänud kostja nõuded on tõendamata, rahuldas kohus kostja tasaarvestuse avalduse osaliselt. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja esitas
  2. juunil 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et hageja nõue ei ole õigustatud, kuna hageja jättis osa tellitud töid tegemata ning kostja on 5199 taime omastanud. Kostja arvates ei ole tegemata töö eest võimalik tasu nõuda ning hageja peab hüvitama kostjale tekitatud kahju. Kostja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti ja alusetult arvestamata kostja esitatud tasaarvestuse avalduse täienduse ja eksperthinnangu. Kostja arvates rikkus maakohus sellega selgitamiskohustust ning tegi üllatusliku otsuse. Kui maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus ei ole piisav, oleks maakohus pidanud kostjale selgitama, et ta avaldust tervikuna ei arvesta. Samuti oleks maakohus pidanud lahendama kostja ekspertiisi taotluse või jätma hagi rahuldamata, kui hageja vaatamata kohtu nõudmisele istutusandmeid eraldiste kaupa ei esitanud. Kostja ekspertiisi tegemise ja esitamise aeg sõltus hageja ja maakohtu enda varasemast käitumisest. Kostja arvates ei pööranud maakohus tähelepanu hageja poolt kohtu nõude täitmata jätmisele. Lisaks eelnevale ei arvestanud maakohus lihtsa elulise asjaoluga, et ekspertiisi taimede istutamise kohta ei ole kuidagi võimalik teostada talvel, kui maad katab lumi. 6

(12)Kostja märgib, et Suurearu kinnistul osaliselt tegemata istutustööde ja hageja poolt esitamata andmete tõttu ei saanud kostja esitada taotlust toetuse saamiseks, mille tõttu jäi kostjal saamata metsa istutamise toetus
  1. aastal 2440 eurot. Kostja märgib täiendavalt, et ei saanud töid parandada, sest see annaks hagejale väitlemise võimaluse. Seetõttu ei saa kostja taotleda istutamise toetust ka
  2. juuli 2019 taotlusvoorus, millega suureneb hageja poolt kostjale tekitatud otsene kahju veelgi. Kostja esitab uuesti alternatiivselt tingimuslikule tasaarvestuse avaldusele põhineva vastuväite. Kui kohus leiab, et hagi oli põhjendatud ja hagejal on nõue kostja vastu, palub kostja tasaarvestuse avalduse alusel hageja nõude tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu 6847 eurot 94 senti.
  3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja on seisukohal, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud sellist tööde üleandmisevastuvõtmise tingimust, et hageja oleks pidanud esitama arvestused eraldiste kaupa. Lisaks sellele ei muuda kostja etteheited arvestuste mitteesitamise kohta tehtud töid olematuks ega anna alust jätta teostatud tööde eest tasumata. Hageja arvates võttis kostja hagi kohtuistungil omaks. Hageja hinnangul seisneb pooltevaheline vaidlus selles, kas kostja tasaarveldusavaldus on põhjendatud või mitte. Hageja nõustub maakohtu seisukohaga, milles kohaselt tasaarvestuse avaldus küll esitati, kuid kostja ei tõendanud oma nõudeid. Hageja arvates peab kostja tõendama, milline oli objekt selle üleandmisel. Tagantjärele etteheide, et taimi justkui polegi istutatud, on vale ning kontrollimatu. Hageja arvates keeldus maakohus õigesti tõendite vastuvõtmisest. Kostjal oli piisavalt aega, et tõendeid ka varem koguda või esitada vastavaid taotlusi, kui kostja kahtles töö lepingule vastavuses. Hageja märgib täiendavalt, et ei ole eluliselt usutav, et end eksperdiks nimetav isik teab veendunult väita, et 12 000 taimest on metsas kadunud, kaotsiläinud, istutamata jäetud, kahjustatud vm teadmata põhjusel hävinud täpselt 5199 taime. Sellist arvestust ei ole elulises looduslikus keskkonnas võimalik pärast talve tuvastada (taimed hukkuvad evolutsioonilise ellujäämise käigus, ilmastiku tõttu, osad hävitavad kahjurid, metsloomad jne). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles hageja nõue 28.

mai 2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks rahuldati 250 eurot 61 senti ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja viivisenõude nimetatud summat ületavas osas rahuldamata. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Hageja nõuab kostjalt tasu Jõepera, Taga-Vihtla ja Kikka kinnistutel tehtud istutustööde eest kokku summas 3636 eurot, lisaks hüvitist kohtuväliselt kantud õigusabikulude eest 300 eurot. Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista 3636 eurolt 7

(12)ajavahemiku
  1. juuli –
  2. august 2018 eest arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise ning alates
  3. augustist 2018 3936 eurolt arvestatud sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Hageja tasunõude (VÕS § 108 lg 1) rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes).
  4. Pooletel ongi olnud asjas vaidlus eeskätt selle üle, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja arvates ei ole nõue sissenõutavaks muutnud, kuna hageja pidi esitama kostjale aktid tehtud istutustööde kohta metsaeraldiste kaupa, kuid on jätnud selle tegemata. Lisaks leiab kostja, et tal on hageja vastu tasaarvestatavad nõuded (VÕS § 197 lg 1), täpsemalt kahjunõuded (VÕS § 115 lg 1) seoses puudustega Suuraru kinnistul tehtud istutustöödega ning kostja on esitanud menetluses hageja nõudele alternatiivselt tasaarvestusavalduse. 9.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitu kohaselt on kohus rahuldanud hagi täies ulatuses, kuid põhjendustest ilmnevalt on hagi jäetud 96 euro ulatuses rahuldamata, s.o ulatuses, milles maakohus pidas kostja esitatud tasaarvestusavaldust põhjendatuks. Apellatsioonkaebuse põhjendustest järelduvalt vaidlustab kostja maakohtu otsust hagi rahuldamise osas. Eelnevat arvestades on maakohtu otsus

§ 456

lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis tasaarvestuse tulemusena hagi osaliselt rahuldamata. Kohtuotsus seob pooli nii haginõude kui ka tasaarvestatud nõude osas (

§ 457lg-d 1 ja 2).

Samuti on maakohus mõistnud

  1. augustile 2018 järgneva aja eest (sh maakohtu otsuse tegemisele järgneva aja eest) välja viivise põhinõude summalt 3636 eurot (hageja taotletud 3936 euro asemel).
  2. Apellatsioonimenetluses on pooltel vaidlus eelkõige selle üle, kas kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõue (aktiivnõude) on tõendatud maakohtu poolt tuvastatust suuremas ulatuses. Hageja nõuete (passiivnõuete) osas kordab kostja apellatsioonkaebuses üksnes maakohtu menetluses esitatud vastuväidet, et hageja pidi esitama kostjale aktid tehtud istutustööde kohta metsaeraldiste kaupa. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu järeldusi, et Kikka, Taga-Vihtla ja Jõepera kinnistutele istutati hageja poolt arvetel märgitud hulgal (st kokkulepitud kogus) taimi. Selle asjaolu on kostja maakohtu
  3. mai 2019 istungil

§ 231

lg 2 tähenduses omaks võtnud (tl 124) ning

§ 652lg 7 järgi kehtib omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses.

11. Ringkonnakohus nõustub hageja tasunõude osas maakohtuga, et esitatud ja kogutud tõendite põhjal pooled istutustööde aktide esitamises metsaarealdiste kaupa kokku ei leppinud. Maakohus on otsust nende järelduste osas piisavalt põhjendanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohust erinevale seisukohale. Seega on kostja aktide esitamist puudutav vastuväide ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. Kuna istutustööd olid hageja poolt teostatud, oli kostja kohustatud need maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel vastu võtma (VÕS § 637 lg 3, § 638). Kuigi kostja ei ole Kikka, Taga-Vihtla ja Jõepera kinnistutel tehtud töid vastu võtnud, puudub kostjal sellele vaatamata õigus tasumisest keelduda. 8

(12)
  1. Alternatiivselt on kostja tuginenud menetluses ka tasaarvestusele. Kostja väidete kohaselt on tal Suuraru kinnistul nõuetekohaselt tegemata jäetud tööde tõttu kokku tasaarvestatavaid nõudeid hageja vastu 6847 eurot 94 senti, sh hageja poolt tegemata tööde ja kaotatud taimede tõttu tekkinud kahju 2497 eurot 94 senti, saamata jäänud metsa istutamise toetus 2440 eurot, metsa juurdekasvust saadav tulu 1098 eurot (mis on jäänud hageja väidetavate rikkumiste tõttu saamata) ning kulu kahju kindlakstegemiseks koostatud ekspertarvamusele 812 eurot (tl-d 115 ja 124). 12.
  2. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtupraktika kohaselt ei loeta hagimenetluses tasaarvestuse avalduse esitamist alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, tingimuslikuks VÕS § 198 teise lause mõttes, st selline tasaarvestuse avaldus on lubatav. Tasaarvestusele tuginemisel tuleb kostjal

§ 230

lg-s 1 sätestatut arvestades tõendada, et tal on olemas nõue võlausaldaja vastu ning et täidetud on VÕS §-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Kahju hüvitamise nõuetele (VÕS § 115 lg 1) tuginemisel tuli kostjal mh tõendada, et hageja on rikkunud mõnd kostjaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust, et kostjal on tekkinud VÕS § 127 lg 1 mõttes kahju (varaline diferents) ning rikkumise ning kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 12.

  1. Nagu eelnevalt märgitud, luges maakohus põhjendatuks nõuete tasaarvestuse 96 euro ulatuses ning pidas selles ulatuses nõuete tasaarvestamist võimalikuks. Ülejäänud osas olid kostja tasaarvestuseks kasutatavad nõuded maakohtu hinnangul tõendamata. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja suutnud oma väidetavaid nõudeid tõendada ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust lugeda tasaarvestust põhjendatuks maakohtu poolt leitust suuremas ulatuses. 12.
  2. Kostja leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui keeldus vastu võtmast tema poolt koos
  3. mai 2019 menetlusdokumendiga esitatud tõendeid, millega kostja soovis tõendada enda kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need etteheited põhjendatud. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui keeldus
  4. mai 2019 istungil kostja poolt esitatud täiendavaid tõendeid vastu võtmast.

§ 329

lg-le 1 peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

§ 237

lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes

§ 331

sätestatut järgides.

§ 331lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta 9

(12)kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praeguses asjas menetletav hagi on esitatud
  1. augustil 2018 ning kostja sai hagi esitamisest teadlikuks
  2. septembril 2018 (tl 31). Maakohus on menetluses korduvalt juhtinud kostja tähelepanu sellele, et menetlusosalisel tuleb esitatud väiteid tõendada.
  3. veebruari 2019 kirjas (tl 87) määras maakohus kostjale täiendavate tõendite esitamiseks ka tähtaja kuni
  4. märtsini 2019 ning märkis, et kohus ei võta pärast nimetatud tähtaega kostjalt enam tõendeid vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostjal objektiivseid takistusi esitada kõik tõendid hiljemalt maakohtu määratud tähtpäevaks. Kostja ei ole esitanud menetluses hilinemise kohta mingit mõjuvat põhjust, mis õigustaks hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmist (

§ 331

). Kostja põhjendab tõendite hilisemat esitamist asjaoluga, et tal puudus maakohtu menetluses õigusalaste teadmistega esindaja ning advokaat esindas kostjat üksnes kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need asjaolud praegusel juhul mõjuvaks põhjuseks tõendite õigeaegsel esitamata jätmisel. Esiteks pidi kostja seadusjärgne esindaja (juhatuse liige) suutma ise hinnata, kas tema õigusalased teadmised ja kogemused kohtumenetluses on piisavad või on siiski vajalik advokaadi või muu professionaalse õigusnõustaja teenuste kasutamine. Teiseks olid maakohtu poolt kostjale saadetud kirjades (tl-d 37, 57 ja 87) esitatud selgitused eelduslikult arusaadavad ka õigusalaste teadmisteta isikule. 12. märtsi 2019 kirjas vastas maakohus piisava põhjalikkusega ka kostja 15. veebruari 2019 menetlusdokumendis esitatud küsimusele vastuhagi esitamise vajadusest. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust, ning oma väidete tõendamiseks piisavate tõendite õigeaegne esitamine on üldjuhul poole enda kohustus (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kuna maakohus tõendite vastuvõtmisest keeldumisel menetlusnorme ei rikkunud, puudus ringkonnakohtu hinnangul alus ka apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks. Tõendite vastuvõtmisest keeldumise on ringkonnakohus otsustanud

  1. novembri 2019 määrusega (tl-d 169–170).
  2. Maakohus ei ole nõuete tasaarvestamisel siiski piisavalt arvestanud ülalviidatud VÕS § 197 lg 2 esimeses lauses sätestatuga, mille järgi lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt, alates tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest. See on viinud maakohtu osaliselt ebaõigetele lõppjäreldustele hageja viivisenõude põhjendatuse osas. Tasaarvestuse olukorra tekkimiseks peab aktiivnõue (st tasaarvestuseks kastutatav nõue) VÕS § 197 lg 1 järgi olema sissenõutav ning passiivnõue (st nõue, mida tasaarvestatakse) peab olema täidetav (see ei pea tingimata olema sissenõutav). Kuivõrd Suuraru kinnistuga seotud tööd teostati kevadel (nende tööde eest esitatud arve nr 110640 on kostja tasunud
  3. mail 2018, tl 18), oli ka maakohtu poolt põhjendatuks loetud kostja 96 euro suurune nõue sissenõutavaks muutunud juba ajaks, kui hageja esitas arved Kikka, Taga-Vihtla ja Jõepera kinnistutel tehtud tööde eest, s.o arved nr 111465, 111588 ja
  4. Esimene nendest on esitatud
  5. mail
  6. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja 3636 euro suuruselt põhinõudelt viivist alates
  7. juulist 2018, kuid kuna kostja võis eelmärgitut arvestades nõudeid tasaarvestada juba enne seda kuupäeva, on seega põhjendatud arvestada viivist 3540 eurolt (3636–96). VÕS 10

(12)§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis 3540 euro tasumisega viivitamise eest ajavahemikul alates
  1. juulist 2018 kuni
  2. maini 2019 (maakohtu otsuse tegemise päev) on 250 eurot 61 senti. Ringkonnakohus on kasutanud viivise arvestamiseks veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee/ kättesaadavat viivisekalkulaatorit. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse esitamisele järgneva aja eest tuleks vastavalt hageja taotlusele arvestada viivist 3840 euro (3636 + 300 – 96) suuruselt põhinõudelt, kuid kostja apellatsioonkaebuse alusel ei ole põhjendatud selles osas maakohtu otsust muuta.
  3. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ega kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas.
  2. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse marginaalses osas viivisenõuet puudutavalt, peab kohus põhjendatuks jätta kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

17.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 17.

  1. Hageja poolt
  2. jaanuaril 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid käibemaksu arvestamata kokku 520 eurot, koos käibemaksuga 624 eurot. Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Esindaja on teinud järgmiseid toiminguid: apellatsioonkaebuse analüüs; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine; kohtuga suhtlemine ja kohtu
  3. novembri 2019 määrusega tutvumine. Kokku on osutatud hagejale õigusabi nelja tunni ulatuses tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane (

§ 174

lg 10), samuti kinnitab hageja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

17.2. Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluse kulude osas seisukohta esitanud. 17.3.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et kostja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti on kostja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 130 eurot (käibemaksuta)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 17.4. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 520 eurot (käibemaksuta) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 11

(12)17.5. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.