lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui laste isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2020.a 292 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise alla miinimummäära, siis hagejad ei pea tõendama nende ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi.
Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Menetlusosalised on saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustub tasuma igale hagejale elatist igakuiselt 31% elatise maksmise kohustuse ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumelatisest kuni hagejate täisealisuseni. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kohtule, s.o 15.01.2020, küll aga tuleb elatisest maha arvestada kostja poolt juba tasutud elatis alates elatise tasumise kohustuse tekkimisest, s.o 15.01.2020. Hagejate esindaja sõnul on kostja alates 01.01.2020 tasunud hagejatele elatist 50 eurot kuus. Seisuga 31.03.2020 on kostja igale hagejale tasunud elatist ajaperioodil jaanuar-märts 2020 150 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas tsiviilasjas kohus rahuldas osaliselt hagejate nõude elatise väljamõistmiseks, s.o 89,90%. Kohus leiab, et hagejate menetluskuludest 17,98 eurot tuleb jätta kostja kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.