lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse C E R isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2020.a 292 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja viibib praegu Rootsis karantiinis ja proovib esimesel võimalusel Eestisse tulla. Hetkel ei ole kostjal tööd. Samuti ei ole tal vallas- ega kinnisvara. Kostja on töövõimeline.
lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on kostja ainus ülalpeetav. Hageja on nõus, et kostja tasub elatist talle ajaperioodil, mil kostja on töötu, 150 eurot kuus ja alates tööleasumisest seadusandluses ettenähtud määras. Kostja on nõus tasuma alates tööleasumisest hagejale elatist suuruses, mis arvestatakse elatise tasumise kohustuse ajal kehtiva poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alusel. Seega kostja varaline olukord on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla
Seega kostja varaline olukord ei võimalda hageja ülalpidamist toetada seaduses ette nähtud määras kuni kostja on töötu. Alates kostja tööleasumisest tuleb kostjal tasuda hagejale elatis, mille suuruse arvestamise aluseks on elatise tasumise kohustuse ajal kehtiv pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.