Obsah (7)

§ 656§ 173§ 438§ 174§ 177§ 448§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-19461 Tsiviilasi

) § 172 lg 1 koostoimes § 168 lg-tega 2 ja

1. Kohus jättis avalduse rahuldamata tähtaja ennistamata jätmise tõttu, mitte avalduse põhjendamatuse tõttu. Seega oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Korteriühistu (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei ole rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusnorme. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning tühistab maakohtu määruse olulise menetlusnormi rikkumise tõttu täies ulatuses ning teeb uue määruse, millega jätab korteriühistu 2 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata (

§ 656lg 3 koosmõjus §-ga 659).

Maakohus tegi

1. mail 2019 lõpplahendi, millega jättis avalduse läbi vaatamata. Maakohus menetluskulude jaotust määruse resolutsiooni ei märkinud. Maakohtu lõpplahend jõustus Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti 2019 määrusega, millega jäeti maakohtu määrus muutmata. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tegemist on ühe

§ 438lg 2 kohaselt otsuses kohustuslikus korras lahendatava küsimusega.

Menetluskulude jaotus määratakse lõpplahendis olenemata sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks samas lahendis (

§ 174

lg 2) või pärast lõpplahendi jõustumist eraldi määrusega (

§ 177lg 2) (U.

Volens jt. teoses V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. § 173, lk 825). Menetluskulude jaotuse märkimine on vajalik menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohtu 31. mai 2019 lõpplahendit ei ole kumbki menetlusosaline menetluskulude jaotamata jätmise osas vaidlustanud ning see on jõustunud. Möödunud on tähtajad

§ 448

lg 1 p 3 alusel täiendava määruse tegemiseks menetlusosalise taotlusel või kohtu omal algatusel (

§ 448lg 2).

Maakohtu eksimust ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Kuivõrd menetluskulude jaotus tuleb märkida lõpplahendisse, siis ei saa maakohtu eksimust kõrvaldada ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määrusega.

1. Ringkonnakohus rõhutab, et menetluskulude jaotus peab nähtuma kohtulahendi resolutsioonist. Maakohus on ekslikult vaidlustatud määruse põhjendavas osas märkinud justkui oleks maa- ja ringkonnakohus oma
2. mai ja
3. augusti 2019 määrustesse märkinud menetluskulude jaotuse. Nimetatud määrustest nähtuvad menetluskulude jaotused vaid lahendite põhjendustest. Olukorras, kus kohus on jätnud menetluskulude jaotuse põhjendamatult resolutsiooni märkimata, tuleb menetlusosalisel, kellel on huvi menetluskulude teise poole kanda jätmisel, kohtult taotleda kas täiendavat lahendit või lahend vaidlustada. Kuna menetluskulude suurust ei ole võimalik kindlaks määrata juhul, kui menetluskulude jaotus on jäänud lahendisse märkimata (Riigikohtu
4. juuni 2009 määrus asjas nr 3-2-2-4-09, p 7) rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisega oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada täies ulatuses (

§ 656lg 3 koosmõjus §-ga 659).

Eeltoodust tulenevalt on avaldaja määruskaebus põhjendatud. 12.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks