Obsah (6)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-1187 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A La ja D Li hagi O Li vastu

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. A La ja D L on O Li lapsed (I kd, tl 6-7) 6.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). 7. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks

§ 102

lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja väitel, arvestades enda majanduslikku olukorda, ei ole ta suuteline maksma elatist seadusega kehtestatud määras.
2. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagejad pidid tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. 3 Kostja omakorda pidi tõendama oma väiteid, et ei ole suuteline tasuma hagejate kasuks elatist nõutud ulatuses, arvestades, et kostja ülalpidamisel on veel poeg, mistõttu esinevad

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud õigustamaks elatise tasumist alla miinimumi.
2. Kostja pangakontode väljavõtetest (tl 30-44) nähtub, et O L on tasunud laste ülalpidamiseks igakuiselt elatist 300 eurot (kahele lapsele kokku), vaid novembris
3. a on tasutud 50 eurot ( tl 38). Kostja märkis, et detsembris ei olnud tal võimalik maksta elatist 300 eurot kuus kuna ta viibis töövõimetuslehel. Kohus nõustub, et maksed on alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära, kuid tegelikkusele ei vasta hagejate seadusliku esindaja väited selles, et maksed on olnud ebaregulaarsed. O L leiab, et arvestades enda majanduslikku olukorda, on tal võimalik

§ 102lg 2 p 2 ja 3 tulenevalt tasuda iga alaealise lapse ülalpidamiseks 175 eurot.

Kostja lisab, et tema hinnangul on 175 eurot ühele lapsele piisav. Veebruaris laste ema nõustus elatise maksmisega 350 eurot kokku mõlemale lapsele. Samuti tuleb arvestada riiklikku peretoetust (lastetoetust).

1. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 11.1 O L töötab xxx OÜ-s ning tema töötasu viimasel 6 kuu keskmine on 717, 28 eurot (tl 28). Kostja on tasunud ühe lapse ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus, so 2 x 150 = 300 eurot va 2019 aasta novembris. 11.2 Hagejate seaduslik esindaja ei ole enda majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud. 11.3 Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei A alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2) Kohus arvestab käesoleval juhul nii hagejate seadusliku esindaja kui kostja ülalpidamisvõimet ning võrdselt kostja kõigi alaealiste laste huve ning leiab, et lastetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
3. Kohus nõustub, et laste kasvades, suurenevad ka nende vajadused ning nõudes elatist miinimummääras, ei pea laste vajadusi eraldi tõendama. Küll aga ei tähenda see, et ei peaks arvestama ja hindama kohustatud isiku võimet elatist tasuda. 4
4. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 14.

Kohus nõustub, et keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

1. Olukorras, kus kostja igakuine sissetulek on ca 720 eurot ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul elatise väljamõistmine hagiavalduses nõutud suuruses ehk seadusjärgses miinimummääras põhjendamatu. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 182 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud elatist 300 eurot (150 eurot ühele lapsele) kuus ja oma kirjalikus vastuses märkis ta, et on nõus edaspidi elatist tasuma 175 eurot lapsele kuus kuid mitte suuremas ulatuses, mõistab kohus välja elatise 350 (2 x175) eurot kuus alates hagi esitamisest ehk alates 23.01.2020.a.
2. Hagejad nõudsid hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt elatise võlgnevus 680 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata.
4. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 19.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus möönab, et elatisemaksed 2019.a. on olnud mõnevõrra väiksemad kui miinimumelatis, kuid on olnud regulaarsed. Millegagi ei ole tõendatud, et pooltel oli kohtuväline kokkulepe elatise tasumises miinimummääras, hageja seaduslik esindaja oleks seda nõudnud või laste huvid oleks saanud kahjustada ebapiisavate elatisemaksete tõttu.

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille 5 alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6