Obsah (8)

§ 423§ 476§ 489§ 477§ 479§ 425§ 127§ 491

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. märts 2020.a. xxxxx kohtumaja, Võru tn. 12, xxxxx Tsiviilasja number 2-15-1

) § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Tulenevalt

§ 423

lg 1 on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokku lepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse.

§ 476

lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Vastavalt

§ 489

lg 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui üks lepingupool keeldub osalemast kahju suuruse kindlakstegemises või kui lepingupooled ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, võib nõuda kahju suuruse määramist kohtu poolt.

§ 477

sätestab, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Kindlustusväärtus on

§ 479

lg 1 ja 3 kohaselt kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal; ehitise kindlustusväärtuseks loetakse selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.

1. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: 1) A. R. ja If P&C Insurance AS vahel on sõlmitud kindlustusleping, mille objektiks on xxxxxxxxx, xxxxxxx külas, xxxxxxxxx talus 08.06.
2. a tulekahjus kahjustada saanud hoone. 2) Kindlustuslepingu oluliseks osaks on kindlustuse üldtingimused nr TG-20131 ja kodukindlustuse põhipaketi tingimused nr TH-S-
3. 3) Kindlustuslepingust tulenevalt on kostjal kohustus välja maksta hagejale hoone taastamisväärtus. 4) Kindlustuslepingu kohaselt on taastamisväärtuseks märgitud 73 600 eurot. 5) Kindlustatud hoone taastamist kindlustuskohas on alustatud. 6) Kostja on tasunud hagejale ettemaksuna 45 000 eurot ning 23.01.2016 kuludokumentide alusel täiendavalt 10 895,92 eurot, s.o kokku 55 895,92 eurot. 7) Kostja on väljamaksest lahutanud lepingulise omavastutuse 170 eurot ja tasumata kindlustusmaksed summas 158,50 eurot (II kd tl 4).
4. Pooled vaidlevad selle üle, kes on soodustatud isik kindlustuslepingu mõttes, milline on kinnistu taastamisväärtus ja kas sellest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma hagejale täiendava kindlustushüvitise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. 6
5. Hageja on palunud tuvastada xxxxxxx külas xxxxxxxxx asuva xxxxxxxxx talu hoone kindlustusväärtuse, mõista kostjalt välja täiendava kindlustushüvitise ja kahju kindlakstegemisega seotud kulud ning sissenõudmiskulud. Seega on hageja nõude rahuldamise eeldusteks, et poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ehitise kahjukindlustuse kohta ja hageja on kindlustatud ja soodustatud isikuks, et on toimunud kindlustuslepinguga ettenähtud kindlustusjuhtum (realiseerunud kindlustusrisk), et ehitise kindlustusväärtuses on kokku lepitud, et on täidetud ehitise taastamismaksumusega võrduva kahjuhüvitise väljamaksmise tingimused, kuid kindlustushüvitis ei ole kostja (kindlustusandja) poolt (täielikult) välja makstud. Samuti see, et hageja on kandnud kulutusi kindlustusväärtuse kindlakstegemiseks ning täiendava hüvitise nõude esitamiseks kohtuväliselt.
6. Kohtu hinnangul on hageja täiendava kindlustushüvitise nõude osas täidetud järgmised eeldused: 1) poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ehitise kahjukindlustuse kohta: 2) hageja on kindlustatud ja soodustatud isikuks; 3) on toimunud kindlustuslepinguga ettenähtud kindlustusjuhtum (tulekahju); 4) ehitise kindlustusväärtusena on kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustatud ehitise taastamise maksumus. Seega tuleb kontrollida, kas on täidetud ehitise taastamismaksumusele vastava kahjuhüvitise nõudmise eeldused. Seoses nimetatuga pooled vaidlevad, millega on määratud ehitise taastamismaksumus, kui suur see peaks olema ja kas see on kostja poolt (täielikult) välja makstud ning kes on soodustatud isikuks. 18.

§ 425

lg 1 kohaselt on soodustatud isik see, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kindlustuslepingus on soodustatud isikuks märgitud muu isik, kui hageja, on kostja aktsepteerinud soodustatud isikuna hagejat, kui on hagejale kindlustushüvitise välja maksnud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul asjakohased kostja vastuväited sellele, et hageja ei ole soodustatud isikuks ega oma üleüldse õigust hüvitisele. Samuti on hageja esitanud tõendid (I kd tl 130) selle kohta, et Swedbank AS-i kasuks kinnistule seatud hüpoteegid on kustutatud. Hüpoteegipidaja K. L. nõusolekut asja materjalidest küll ei nähtu, kuid olukorras, kus kostja on enda arvutustele vastava kindlustushüvitise hagejale välja maksnud ja seeläbi aktsepteerinud hagejat kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuna, ei ole K. L. nõusoleku puudumine käesolevas kohtumenetluses asjakohaseks vastuväiteks.

1. Kindlustuslepingu üldtingimuste p 98 kohaselt on hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, s.o selle endisel kujul kindlustuskohas taastamise maksumus (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud) ilma amortisatsiooni arvestamata. Üldtingimuste p 99 kohaselt määratakse hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmete (sh hoone üldpindala) alusel. Kindlustusandja maksab üldtingimuste p 140 järgi hüvitist ettemakset ületavas osas tegelike taastamiskulutuste alusel, mis tehti kahe aasta jooksul, arvates ettemaksest, tingimusel, et ettemakset on kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks (I kd tl 34, 36). Arvestades, et hoone taastamisväärtuseks on pooled kindlustuslepingus kokku leppinud 73 600 eurot, on hageja märgitud taastamisväärtus 73 351,48 eurot eluliselt usutav. Samas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et sellises suurusjärgus kulutused on tegelikult vajalikud hoone taastamiseks. Seega võib antud juhul olla tegemist ülekindlustuse olukorraga. Kuna aga pooled sellele tuginenud ei ole, kohus seda TsMS § 5 lg 1 alusel ei analüüsi. 7
2. Käesolevas asjas on riiklikult tunnustatud ekspert Hannes Kase poolt antud eksperdiarvamuse kohaselt hoone maksimaalne taastamisväärtus 63 790,81 eurot. Hoones väidetavalt olnud eritellimusmööbli (sisseehitatud kappide) olemasolu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Teadmata on, millisest materjalist ning kui suured need olid, kui keeruka lahendusega jms. Hageja esitatud tõendid kappide maksumuse osas on sedavõrd laia hinnaskaalaga - 300-3225,60 eurot (I kd tl 44, tl 49, II kd tl 81), et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada mööbli taastamisväärtust.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamine ei saa olla rikastumise allikaks. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et enne kindlustusjuhtumi toimumist olid hoones kapid, mille taastamise maksumuse hüvitamist hageja nõuab, ei ole hageja nõue selles osas tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

1. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuteks ka kostja vastuväited, et hoone taastamisel kulutused aluspuudele, põrandataladele, alumisele laudisele, omanikujärelevalvele, trepile ja trepiava piirdele ning õhksoojuspumbale ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole aluspuudele, põrandataladele ja laudisele tehtav kulu põhjendamatu, kuivõrd kindlustulepingu kohaselt arvestatakse hüvitiseks vajalikud taastamiskulud ilma amortisatsiooni arvestamata (kindlustuslepingu üldtingimuste p 98, I kd tl 34). Seega tuleb kindlustusjuhtumi korral hüvitada uue puitmaterjali maksumus ning ei saa arvestada kahjustada saanud (tahm, vesi vms) materjali maksumusega. Omanikujärelevalve kulud on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Ehitusseadustiku § 20 lg 1 järgi tagab omanik ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Seega on omanikujärelevalve seaduse kohaselt nõutav ja hageja kulud omanikujärelevalvele on põhjendatud. Ka ekspert on omanikujärelevalve kuludega täiendavas arvamuses arvestanud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hoones oli varasemalt trepp (I kd tl 184). Seega on asjakohased ka vajalikud kulud trepi taastamiseks, ka nimetatud kulud on täiendavas eksperdiarvamuses kajastatud.
2. Hageja nõue kahju suuruse kindlakstegemise kulude, summas 1891,44 eurot väljamõistmiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

§ 491

lg 1 sätestab, et kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et hageja oleks pidanud palkama eksperdi või nõuandja kahju kindlakstegemiseks ja suuruse määramiseks. Asjaolu, et hageja on kohtuväliselt vaidluse tekkimisel seda siiski omaalgatuslikult teinud, ei anna alust nõuda kantud kulude hüvitamist kostjalt. Samas nõue kindlustushüvitise sissenõudmiseks kantud kulude, summas 398 eurot väljamõistmiseks on kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole sellele nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Eksperdiarvamuse kohaselt on hoone taastamiseks vajalike kulutuste suurus 63 790,82 eurot. Kostja on hagejale välja maksnud 55 895,92 eurot, seega tuleb kostjal hüvitada veel 7894,90 eurot ning kindlustushüvitise sissenõudmise kulud 398 euro ulatuses. 8 VI. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannava pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja 16.03.2020.a. esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud 1833,50 eurot (tl.107-109, II kd.). Kostja on kandnud menetluskulu ekspertiisikulu näol 2430 eurot (tl.104, II kd.) Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 50% poolte poolt pakutud kompromissisumma ulatuses (hageja pakkus viimati 13 000 eurot, kostja 4000 eurot). Mõlemad pooled pidasid vastaspoole pakutud kompromissiga nõustumist võimatuks vaatamata sellele, et kohus suunas pooli korduvalt kompromissi sõlmima. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ega mõista teiselt poolelt välja menetluskulusid, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 9