Obsah (5)

§ 221§ 74§ 82§ 91§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-12761 Kohtuasi Tallin

) § 48 lg 1 p 4 alusel ja jättis täitekulud

§ 221lg 4 alusel sissenõudja kanda.

1. Harju Maakohus lõpetas 07.01.2020 määrusega menetluse praeguses asjas ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtu poolt määratud ekspert on korraldanud kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu nimetatud vara turuhinna kohta. Sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ja menetlus tuleb lõpetada. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kinnisasja uus hindamine on korraldatud võlgniku soovil ning lahend tehakse seega tema huvides. Kohtutäitur kõigest vahendab täitemenetluses hinda vaidlustanud isiku avaldust kohtule ja tal puudub iseseisev huvi asja lahenduse vastu. Seega ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kui avaldaja kanda.
2. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse. 2 2-18-12761 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt toimus kinnisasja hindamine mitte võlgniku soovil, vaid tulenevalt sellest, et sissenõudja oli tema vastu esitanud alusetu täitmisavalduse. Võlgnik oli sunnitud oma õigusi kaitsma, mh vaidlustama arestitud kinnisasja hinna. Maakohus pidanuks TsMS-i sätete kohaldamisel arvestama, et

§ 221

lg 4 kohaselt jäävad täitekulud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul sissenõudja kanda. Kohtul on hagita asjas menetluskulude jagamisel ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid mitme menetlusosalisega asjas peab kohus juhinduma sarnaselt hagimenetlusele eelkõige sellest, milline on avalduse alusel lahendatud kohtuasja tulemus. Kuivõrd täitemenetlus algatati sissenõudja põhjendamatu avalduse alusel, siis on kohtuvaidluse tulemust arvestades õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda.

1. Sissenõudja ja kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
4. Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, sest avalduse lahendamine ning eksperdi määramine toimus võlgniku huvides, kes hinda vaidlustas ning kelle tõttu tuli ekspert määrata.
5. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-18-1195 rahuldas kohus võlgniku sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi, ei anna alust jätta menetluskulusid sissenõudja kanda. Eksperdi määramise menetlus ning sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise menetlus on erinevad menetlused. Täitemenetluse läbiviimine ning sundtäimise lubamatuks tunnistamise menetlus ei tingi vajadust vaidlustada ka arestimisaktis märgitud hinda.
6. Üldjuhul on võlgniku huvi, et arestimisaktis määratakse asjale õiglane hind,

§ 74

järgi tagatud, sh võlgniku enda osalemisega hinna määramisel ning kohtutäituri kohustusega lähtuda hinna määramisel asja harilikust väärtusest. Kohtutäituritel on ka tihti vajalik kogemus ja oskus asjade ligikaudset väärtust õiglaselt hinnata. Lisaks eelnevale sõltub arestimisakti hinnast enampakkumise alghind, mida kohtutäitur saab ka teatud juhtudel muuta (

§ 82lgd 1–2, § 88 lg 2, § 881 lg 1).

Samuti tuleb arvestada sellega, et enampakkumise võidab parim pakkumine (

§ 91

). Seega isegi kui alghind on erinev turuhinnast, korrigeerivad enampakkumisel esitatud pakkumused asja hinna selliseks, millega pakkujad on nõus seda ostma. Kui võlgnik siiski näeb, et hind on ebaõige ja tema huvid ei ole tagatud, saab võlgnik

§ 74lg 7 alusel hinda vaidlustada.

Sellisel juhul tuleb aga võlgnikul kanda hindamiskulud (

§ 74lg 9).

18. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei anna võlgniku esitatud väited ning asjaolud alust menetluskulusid TsMS § 172 lg 1 järgi sissenõudja kanda jätta.

§ 74lg 9 on erisäte Ts

MS § 172 lg 1 suhtes ning selle kohaselt tuleb avaldajal kanda kohtu määratud eksperdi kulud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kulude avaldaja kanda jäämine ei ole praegusel juhul ka ebaõiglane. Eksperdi määramise menetlus toimus võlgniku huvides, kes hinda vaidlustas 3 2-18-12761 ning kelle tõttu tuli ekspert määrata. Kohtule ei nähtu, et hinna vaidlustamine ning eksperdi määramise menetlus oli vajalik ja põhjendatud. Kohtutäitur ei alahinnanud kinnisasja hinda. Riiklikult tunnustatud eksperdi VL eksperthinnangust nr 0619-18 kohaselt oli kinnisasja turuväärtus 28 400 eurot, s.o väiksem kui kohtutäituri määratud hind 46 000 eurot. Võlgnik põhjustas seega ise praeguse menetluse ning sellega seonduva kulu, kuigi see ei olnud tingimata vajalik. Ringkonnakohus ei näe, et menetluskulude avaldaja kanda jäämine oleks seetõttu ebaõiglane, sõltumata sellest, et võlgnik oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses edukas. 19. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohaldada

§ 221

lg-t 4, mille kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda.

§ 74lg 9 alusel tekkinud hindamiskulud ei ole käsitatavad täitekuluna.

Täitekulude hulka loetakse § 37 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, mille näidisloetelu on toodud sätte punktides 1–7. Eksperdi hindamiskulu on

§ 37lg 2 ning § 74 lg 9 järgi kohtumenetluse kulu. 20. Määruskaebemenetluse menetluskulud jäävad Ts

MS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 21. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (allkirjastatud digitaalselt) 4