Obsah (4)

§ 449§ 162§ 173§ 174

2-10-58069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 8.veebruar 2011. a Kuressaare Tsiviilasja number 2-10-58069 Tsiviilasi R T hagi AS S

§-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu. Eelnevaga muudab kolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemat seisukohta, mis on väljendatud otsustes nr 3-2-1-27-98 (RT III 1998, 9, 99), 3-2-1-133-98 (RT III 1999, 3, 45) ja nr 3-2-1-12-99 (RT III 1999, 6, 63).”

§ 449

lg-st 3 tulenevalt palub kostja kohtul kirjalikus menetluses lahendada tema taotlus aegumise kohaldamiseks ning teha selle kohta vaheotsus, mis positiivse taotluse rahuldamise korral vormistada lõppotsusena. 2.

1. Kostja hinnangul hageja nõudel puudub materiaalõiguslik alus. Hageja on esitanud nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (TLS § 104 lg 1) olukorras, kus ta ise on töölepingu üles öelnud. Tema soovi tööleping just lõpetada kinnitab 11.septembri 2009 dateeringut kandev ja Hageja poolt allkirjastatud avaldus, milles ta lisaks töölt vabastamisele palub väljastada tööraamat konkreetsel aadressil. TLS 5.peatüki 2.jao 3.jaotise (Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine) normide grammatilise, teleoloogilise ja süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab jõuda ainuvõimalikule järeldusele, et nimetatud õigusnormide reguleerimisalasse kuulub vaid töösuhte teise poole ülesütlemisavalduse vaidlustamine. Näitena võib tuua aegumise tähtaja kulgemise alguse (TLS § 105 lg 1), mis on seotud ülesütlemisavalduse saamisega. Avaldust on võimalik saada vaid teiselt poolelt. Eeltoodust tulenevalt palub kostja:
2. Teha asjas kirjalikus menetluses vaheotsus, mis vormistada lõppotsusena ning jätta R T nõue rahuldamata aegumise tõttu.
3. Juhul kui kohus ei jäta R T nõuet vaheotsusega rahuldamata aegumise tõttu, siis jätta see rahuldamata materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Vastavalt ITVLS § 6 lg 2-le on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse 11.09.2009.a., paludes end vabastada töölt 24.septembrist 2009.a. Tööraamatu palus hageja saata avalduses märgitud aadressile. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni ja kostja seisukohaga selles, et kui eeldada, et hagejal oleks materiaalõiguslik alus töölepingu ülesütlemise avaldus vaidlustada, siis nõude aegumise tähtpäevaks oleks olnud 11.oktoober
5. Kui eeldada, et kaitseteenistuses olemist võiks pidada mõjuvaks takistuseks nõude esitamisel, st aegumise tähtaja peatumiseks, siis sellest hoolimata oleks nõue aegunud. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et alates 28.maist 2010 ei olnud tal mingeid takistusi kolmandate isikutega suhtlemiseks. Nimetatud päeval esitas ta avalduse kostjale töökohale ennistamiseks. Avaldus töövaidluskomisjonile on aga esitatud 14.juulil
6. Seega on avaldus töövaidluskomisjonile esitatud rohkem kui 30 päeva möödumist arvestades 28.maist
7. Kostjal on õigus selles, et menetlusökonoomia seisukohast tulenevalt ei ole vajadust asja sisuliselt arutada enne aegumise kohaldatavuse otsustamist. Juhul, kui aegumine on kohaldatav, puudub üldse asja sisulise arutamise otstarbekus. Kostja sellist arvamust toetab Riigikohtu seisukoht 11.detsembrist 2002 otsuses nr 3-2-1-9202, kus kohus punktis 19 märgib, et riigikohus, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt 4 2-10-58069 isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas

§-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu. Eelnevaga muudab kolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemat seisukohta, mis on väljendatud otsustes nr 3-2-1-27-98 (RT III 1998, 9, 99), 3-2-1-133-98 (RT III 1999, 3, 45) ja nr 3-2-1-12-99 (RT III 1999, 6, 63).

§ 449

lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja nõue tööle ennistamiseks on aegunud ning tuleb jätta rahuldamata. 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reena Undrest kohtunik 5