2-10-57214/8 | Europaius

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. august 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-57214 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi I. I. vastu võla, intressi ja viivise nõudes summas 764.86 eurot ning lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 639.12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn, lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja I. I., isikukood, elukoht K.-A. talu, L. küla, T. vald, P. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON Rahuldada Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hagi I. I. vastu. Välja mõista I. I. (Il., isikukood 4.) krediidivõlg 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot ja 12 (kaksteist) senti, intress 104 (ükssada neli) eurot ja 51 (viiskümmend üks) senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 21 (kakskümmend üks) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (registrikood 10221469) kasuks. Välja mõista I. I. viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 15.08.2011.a. kuni põhinõude (639.12 eurot) täitmiseni määras 0.027% päevas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja I. I. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu Tsiviilasi nr 2-10-57214 möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sisulised asjaolud Hagi (tl 1-4) kohaselt sõlmisid hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja kostja I. I. 24.07.2006.a. krediitkaardi lepingu nr 5404165270332192 (tl 5), millega hageja võimaldas kostjale väljastatud Topeltneto krediitkaardiga teha lepingus sätestatud krediitkaardi ulatuses tehinguid. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ning andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 639.12 eurot (10 000.00 krooni). Krediitkaardi kasutamist reguleerivad Topeltneto krediitkaardi tingimused ja hinnakiri (tl 6-13). Krediitkaardi tingimuste kohaselt võib krediitkaardiga teha tehinguid kaardikontole määratud krediidilimiidi ulatuses, ületamata seejuures kasutuslimiite. Krediitkaardi tingimuste kohaselt on kontoomanik kohustatud tagama piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu, et pangal oleks võimalik tehingute summad, intressid ja teenustasud kaardikontolt krediidilimiiti ületamata debiteerida. Kostja ei täitnud krediitkaardi tingimustes sätestatud kohustust tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning hageja saatis kostjale 13.07.2010.a lepingu ülesütlemise teate ning on poolte vahel sõlmitud krediitkaardi lepingu üles öelnud (tl 14). Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tagastamata krediidivõlg 639.12 eurot, lepingukohase intressi summas 104.51 eurot, ja viivise summas 21.23 eurot, kokku 764.86 eurot. Kostja esitas kohtule 27.01.2011.a kirjaliku vastuse (tl 35-37). Kostja on oma vastuse põhiliseks argumendiks toonud, et tema eksabikaasa V. L. soovib võtta üle tema kohustused hageja ees. Kostja kirjeldab oma vastuses, et ta ei ole vaatamata hageja poolsele pakkumisele refinantseerimisvõimaluse näol, nõus allkirjastama pakutud lepingut. Samuti väidab kostja, et tema poolt lepingurikkumises on süüdi hageja, kes kostja arvates pidi teadma riskist kostjale krediitkaardi väljastades. Lisaks väidab kostja, et hageja on tahtlikult viivitanud talle vastamisega ning seeläbi kasvatanud viivise ja –intressinõudeid. Hageja esitas kostja vastusele 25.03.2011.a oma arvamuse (tl 41-43), et on pakkunud kostjale enne kohtumenetluse alustamist võimalust vaidlus lahendada kohtuväliselt. Tänu kostja keeldumisele refinantseerimisvõimaluse tarbeks lepingut allkirjastamast, on hageja sunnitud oma nõude täitmist nõudma kohtu kaudu. Kostja väited, et hageja peab vastutama tema lepingurikkumise eest ning et hageja teadis, et kostja ei pruugi oma kohustusi täita, on ilmselgelt pahatatlikud ja tuleb jätta tähelepanuta. Lisaks on paljasõnalised ning tõendamata väited, et hageja on kõrvalnõuete suurendamise eesmärgil kostja kõnedele vastamisega tahtlikult viivitanud. Hageja palub jätkuvalt hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-10-57214 Kostja esitas kohtule 8.06.2011.a kirjaliku vastuse hageja seisukoha suhtes (tl 48-50), milles jääb sisuliselt oma 27.01.2011.a esitatud vastuse juurde. Rohkem menetlusdokumente või seisukohti pooled esitanud ei ole. Kohus lahendas asja lihtmenetluse reeglite järgi kirjalikus menetluses, isiklikku ärakuulamist pooled taotlenud ei ole. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Kuna mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, siis on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult esitatud kujul. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagiavaldusele lisatud kostja poolt 24.07.2006.a sõlmitud krediitkaardi lepingu nr 5404165270332192 ja selle üldtingimuste ja hinnakirjaga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Hagejal on õigus nõuda krediitkaardi lepingu alusel rahalise kohustuse täitmist. Kostja ei ole täitnud 24.07.2006.a poolte vahelise krediitkaardi lepinguga võetud kohustust, tasuda krediidisummalt intressi ning tasumisega viivitamisel korral viivist vastavalt kokkulepitud intressimäärale. Seega on hagejal õigus nõuda krediidivõla 639.12 eurot tagastamist, intressi tasumist vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja laenulepingu üldtingimuste sätestatule kasutatud 639.12 euro suuruse limiidi eest summas 104.51 eurot. Viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu saab hageja VÕS § 113 lg 1 alusel ja laenulepingu üldtingimustest tulenevalt nõuda 0,027% põhivõlalt päevas. Kostja on hagi esitamise kuupäeva seisuga 15.11.2011.a olnud viivituses 122 päeva, viivis 0.027% tasumata krediidivõlalt moodustub 21.23 eurot. Hageja nõutav viivis on seadusjärgselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause kohaselt) minimaalne võimalik, intressimäär on kokku lepitud pooltevahelises lepingus. Kostja etteheited hagejale on asjakohatud, ei kohus ega kostja ei saa sundida hagejat enda kahjuks või teistel tingimustel lepingut sõlmima. Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul põhjendamatult viivitanud nõude esitamisega, kuivõrd leping on üles öeldud 13.07.2010.a ja hagi esitatud nelja kuu möödudes, mis ei ole ebaõmistlikult pikk aeg (pealegi on selle aja jooksul lisandunud nõudele vaid nagunii seaduse minimaalmääras arvutatud viivised). Poolte vahel sõlmitud lepingu sisule, intressimäärale ja hagis arvutatud võlgnevusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 764.86 eurot, millest krediidivõlg on 639.12 eurot, intressid 104.51 eurot ning viivised 21.23 eurot. Jätkuva viivise arvutamine kuni põhivõla tasumiseni on põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.