KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Hagi põhineva Terje Üürike õigeksvõtmisel 05. detsember 2011.a., kell 16.00 koh

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 12.09.2011.a. ekspertiisiaktis eksperdi poolt esitatud arvamuse kohaselt A.V. isadus E.T.i suhtes ei ole välistatud ning A.V. saab väga suure tõenäosusega olla E.T.i bioloogiline isa (tl 161,162). 15.11.2011.a. kohtuistungil kostja tunnistas, et on E.T.i isa. Seega eeltooduga on asjas tuvastatud, et E.T. põlvneb A.V.st ning sellekohane hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 tulenevalt võib kohus elatise mõista välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab elatisehagi, sest kostja võttis hagi õigeks. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest s.o. 11.11.2010.a. kuni 30.11.2011.a. 2022.56 € ning alates 3

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 162

lg 3 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja kohe hagi õigeks ei võtnud. Seega menetluskulude kandjaks on kostja. Sama seaduse § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse; lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. RÕS § 27 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui: 1) tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Pärnu Maakohtu 01.02.2011.a. määrusega on E.T. vabastatud täielikult põlvnemise tuvastamise hagiavalduselt riigilõivu s.o. summas 5000.- krooni s.o. 319.56 € maksmisest. Pärnu Maakohtu

1. oktoobri 2010.a määrusega on S.T.-le (hageja seaduslik esindaja) antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist (lapse isaduse tuvastamise ja elatise nõuded lapse isalt). S.T. riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on Kaire Aus 21.11.2011.a. esitas advokaat Kaire Aus taotluse tasu ja tehtud kulutuste hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on advokaadi töötasu 9 pooltundi summas 143.82 eurot. (Käibemaksu ei lisandu). Kohus määrab tasu 8 pooltunni ulatuses, sest 07.06.2011.a. istung ei toimunud üle poole tunni. Eeltoodu ja riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri 2009.a otsusega) p 19, 36, 37, 38, 40 alusel kuulub advokaat Kaire Ausi taotlus rahuldamisele 8 pooltunni ulatuses summas 127.84 €. Kuivõrd kumbki pool kannab põlvnemiseasjas oma menetluskulud ise ja hageja on vabastatud hagiavalduselt riigilõivu tasumisest, siis riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud riigilõivu isaduse tuvastamise hagis jätab kohus riigi kanda. Riigilõivu riigi kanda jätmine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja on hagi tunnistanud ja pooled on asjas sisuliselt kokkuleppele jõudnud. Kohus arvestades, et riigi õigusabi on saadud põlvnemisasjas ja elatisehagis, mis vaadati läbi koos põlvnemiseasjaga, samuti kostja varalist seiusndit ning lapse huve selliselt, et raha suunata eelkõige ülalpidamiskohustuse täitmiseks, siis seetõttu kohus vabastab kostja riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab need riigi kanda. Pärnu Maakohus 17.06.2011.a. määrusega kohustas pooli tasuma ekspertiisitasu kokku 172.56 €. Kumbi pool pidi maksma 86.28 €. Hageja on kostja poole ekspertiisitasust samuti tasunud. Kohtuistungil oli kostja nõus, et ekspertiisitasu summas 86.28 € mõistetaks temalt hageja kasuks välja. Pooled paluvad muud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. 4