← Eesti

2-10-34852/15

Obsah (7)§ 407§ 322§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741

Tsiviilasi nr 2-10-34852 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2011.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilas

§-le 394 ning kohustas neid vastama hiljemalt 21. detsembriks 2010.a. Kostjaid hoiatati

§ 407järgi tagaseljaotsuse tegemisest.

Kostjate ühisesse elukohta saadetud hagimaterjalid on kostja Txxxxxx Lxxxxxxxx isiklikult kätte saanud 07.12.2010.a.

§ 322

lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid ka kostja Vxxxxx Lxxxxxxxxxx kättetoimetatuks. Kostjad ei ole tähtajaliselt ega hiljem kohtule vastanud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407

lg 1, 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Kostjale (kostja omanduses olevasse korterisse) on müüdud ühendusvõrgu kaudu soojusenergiat pooltevahelise lepingu alusel. Soojusenergia müügi tulemusena on kostjale kuuluvas korteris tagatud elamisvõimalus. Kostja ei ole osutatud teenuse eest tasunud, millega on jätnud täitmata omapoolse lepingust tuleneva kohustuse.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.

Hagiavalduses on võlgnevuse summa märgitud kroonides, alates 01.01.2011.a kehtib Eesti Vabariigi territooriumil maksevahendina euro. Krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- 2

(3)ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Ehkki kostjad on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites nõude sisuliselt õigeks võtnud ja on avaldanud soovi võla maksmiseks osade kaupa, ei ole hageja sellekohasele ettepanekule reageerinud. Kohus, määrates hagi käiguta jätmise määruses 16.11.2010 juhtis hageja tähelepanu võimalusele koostada maksegraafik kostjate võla tasumiseks. Pooltel on võimalus sõlmida maksegraafik võla tasumiseks kohtuotsuse täitmise käigus. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 2250 krooni. Hageja menetluskulud kogusummas 3000 krooni, millele vastab 191,73 eurot, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.