2-10-56002 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2013. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-56002 Tsiviilasi E. K. hagi A. K. vastu ühisvara jagamis

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430lg 7 kohaselt võib olla kompromiss tingimuslik.

Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas

§ 428lg 1 p 4 alusel. 2

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt

§ 430

lg-le 9 saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

§ 432

kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on A. K. tasunud vastuhagi esitamisel 27.08.

1. a 300 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (viitenumber 2900072699) AS SEB Pank (II kd, tl 48). Kuna pooled on 08.02.
2. a sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot (300 : 2) tagastada A. K. poolt näidatud arvelduskontole

§ 150lg 2 p 1.

A. K. on tasunud 08.03.

1. a ekspertiisikulu katteks 250 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (viitenumber 3100057455) AS SEB Pank (I kd, tl 182). Arvestades asjaolu, et nimetatud summa on nn kohtu deposiiti tasutud ekslikult, sest ekspertiisitasu katteks oli sama suur summa juba 05.03.
2. a makstud Advokaadibüroo In Jure OÜ-u poolt, siis tuleb see A. K. tagastada. Tartu Maakohtu 20.01.
3. a ja 06.04.
4. a määrustega (tl 62-63; 72-73) anti E. K. menetlusabi ning määrati tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 255,60 eurot. Lähtudes hagihinnast oleks hageja pidanud hagi esitamisel tasuma riigilõivu 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot. Seega anti hagejale antud kohtumäärusega riigipoolset menetlusabi ning ta vabastati osaliselt riigilõivu – 1022,63 (1278,23 -255,60) euro – tasumisest hagi esitamisel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega on kohtul vaja võtta seisukoht riigilõivu summa suhtes, mis kujuneb poole tasumisele kuuluva riigilõivu – 639,12 (1278,23:2=639,12) eurot ja tasutud riigilõivu (255,60 eurot) vahest. Järelikult tuleb kohtul otsustada vaid 383,52 (639,12 - 255,60) euro suuruse riigilõivu kandmine.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib 3

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled on käesolevas tsiviilasjas saavutanud kompromissi ja E. K. on oma töövõimest kaotanud 80%, siis on mõistlik hageja vabastada riigilõivu – 383,52 euro – riigituludesse tasumise kohustusest

§ 190lg 7 alusel.

Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 661

lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Määruskaebuse esitamise õiguse välistamise taotlus on pooltel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

§ 661lg 4 alusel.

Seega pole pooltel võimalik enam kohtumäärust vaidlustada ning käesolev kohtumäärus jõustub selle avalikult teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 4