) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingu p-s 4.1 lepiti intressimääraks kokku 16% aastas. Kostja on tasunud Hagejale kokku 46 207.92 krooni laenu tagasimaksetena ja 26 116.05 krooni intressina. Alates 10.06.2010 ei ole Kostja üldse makseid tasunud, mis nähtub laenukonto liikumisest (lisa 3).
lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda lepingu üles.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja saatis 10.08.2010 Kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate, andes Kostjale võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 01.09.2010 (lisa 4). Hageja saatis eelnimetatud ülesütlemise teate Kostjale posti teel tavalise ja tähitud kirjaga. Kostja teates antud tähtpäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena ütles Hageja 02.09.2010 lepingu erakorraliselt üles vastavalt lepingu punktile 20.1.A.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad Hagejale õiguse nõuda Kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepingu punkt 15.5 järgi on Hagejal õigus nõuda Kostjalt laenu tagasimaksete või muude maksete (v.a. intressi ja viivise maksed) mittetähtaegsel tasumisel viivist ning viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, s.o. 16% aastas. Viivise arvestamise kohta on käesolevale hagiavaldusele lisatud vastav tabel (lisa 5). Eeltoodust tulenevalt on Hageja nõue Kostja vastu 08.12.2010 seisuga 34 221.13 krooni, millest 28 792.08 krooni on tagastamata laenujääk, 3 377.57 krooni tasumata intress ja 2 051.48 krooni viivis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi 2 2-10-42871 protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 09.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni määraga 16% aastas tasumata põhinõudest. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt sellest, et Hageja põhinõue on 28 792.08 krooni ja Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 863.76 krooni, tasus Hageja hagi esitamisel täiendava riigilõivu 5136.24 krooni (lisa 6). Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes
§-st 76, 82 lg-st 1, § 94 lg-st 1, §-st 100, §-st 101 lg 1 p-dest 4 ja 6, § 113 lg-st 1, § 396 lg-st 1, § 397 lg-st 1 ning TsMS §-st 367 palub hageja : 1)Välja mõista A Olt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 34 221.13 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 28 792.08 krooni, intressist 3 377.57 krooni ning viivisest 2 051.48 krooni arvestatuna kuni
) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. 3 2-10-42871
lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda lepingu üles.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepingu punkt 15.5 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagasimaksete või muude maksete (v.a. intressi ja viivise maksed) mittetähtaegsel tasumisel viivist ning viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, s.o. 16% aastas. Viivise arvestamise kohta on hageja esitanud vastava tabeli, mida kostja ei ole vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostja vastu 08.12.2010 seisuga 34 221.13 krooni, millest 28 792.08 krooni on tagastamata laenujääk, 3 377.57 krooni tasumata intress ja 2 051.48 krooni viivis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest so 14.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni määraga 16% aastas tasumata põhinõudest. Eeltoodud põhjendustel on hageja kõiki oma nõudeid kohtu hinnangul piisavalt tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. 6. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reena Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.