Rahuldada A.K. hagi WDA Baltic OÜ vastu.
2. Tagastada hageja A.K. poolt käesolevas asjas maksekorraldustega 26.12.2010.a (summas 3400.- kr) ja 07.01.2011.a (summas 38.34 €) Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole enammakstud riigilõiv summas 255.64 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot ja 64 senti) A.K. pangakontole nr 10902007277005 SEB pangas. Käesolev otsus saata peale jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest, kui kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest (
). Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Sisulised asjaolud 28.05.2010.a esitas A.K. Põhja Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse WDA Baltic OÜ vastu tulenevalt poolte vahel 11.08.2010.a sõlmitud töölepingu tööandja poolsest 30.04.2010.a tagasiulatuvast ülesütlemisest alates 15.10.2009.a. Põhja Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 27.09.2010.a otsusega (töövaidlusasi nr 9.402/1899/10) avaldus rahuldati osaliselt: mõisteti WDA Baltic OÜ-lt A.K. kasuks välja töölähetuse päevaraha summas 3000.- kr, puhkusehüvitis 5893 kr, tunnistati töölepingu tööandja poolt 30.04.2010.a ülesütlemine tühiseks ja jäeti rahuldamata A. K. avaldus 2009.a oktoobrist kuni 2010.a maini töö mitteandmise tõttu töötasu 81 549 krooni nõudes, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise summas 49 620 krooni nõudes ning jäeti rahuldamata A. K. avaldus TLS § 91 lg. 2 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tuvastamiseks (sellist nõuet pole töötaja esitanud). Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 11.08.2009.a töölepingu töötaja poolt 06.05.2010 lõpetamisega seoses: 1) töö mitteandmise tõttu töötasud perioodi oktoober 2009 – mai 2010 eest 81 549 krooni, 2) puhkusehüvitis summas 7984 krooni, hüvitis töölepingu erakorralise ülesütemise eest TLS § 91 lg. 1 ja 2 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 15 640 krooni ning seoses töövaidluse uuesti läbivaatamisega tuvastada, et nõuet A. K. poolt TLS § 91 lg. 2 alusel töölepingu erakorralise üleütlemise õiguse tuvastamiseks ei ole töötaja esitanud, menetlusskulud palub jätta kostja kanda. 27.12.2010.a esitas A.K. hagiavalduse täpsustuse, milles vähendab puhkusehüvitise nõuet 7984 kroonilt 7000 kroonile ning töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud hüvitise nõuet 15 640 kroonilt 10 000 kroonile, muus osas jäi hageja nõuete juurde. 2
) § 410, § 413 lg.1, 2 ja § 415 tagaseljaotsusega, kuna kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid ei ole istungile ilmunud ega mitteilmumist põhistanud ja hageja taotles tagaselja kohtuotsuse tegemist. Kostja ei ole kohtule esitanud ka kirjalikke vastuväiteid hagile. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja Põhja Tööinspektsiooni töövaidlusasja nr 9.4-2/1899/10 toimikusse kogutud materjalidega. Kostja ei ole hagile ei kirjalike vastuväiteid esitanud ega kohtuistungile ilmunud. Vastavalt TLS § 35 on hagejal õigus nõuda töötasu töö mitteandmisel, TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas, TLS § 91 lg.2 p.2 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, TLS § 100 lg.4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta. Hageja on nõudnud hüvist vähem kui 1 kuu palga ulatuses. Väljamõistetavad summad on arvestuslikud ilma seaduses sätestatud makse maha arvestamata. Menetluskuludest Vastavalt
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja WDA Baltic OÜ kanda. Hageja taotlus hagilt enamtasutud riigilõivu summas 255.64 eurot tagastamiseks on põhjendatud tulenevalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ja kohtupraktikast. Riigikohtu 11.05.2011.a määruse nr 3-2-1-27-11 kohaselt on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega seotud hüvitise nõuded riigilõivuvabad. Seega kohus tagastab hageja poolt töölepingu ülesütlemisega seonduvate nõuetega hagilt enamtasutud riigilõivu summas 255.64 EUR hageja poolt soovitud arvele
1 ja lg 4 alusel. Kuivõrd hageja on oma menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 29.08.2011.a esitanud, taotledes kostjalt riigilõivu väljamaksmist ja enammakstud riigilõivu tagastamist ning kinnitas, et muid menetluskulusid tal ei ole, siis tulenevalt
.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist
juhul, kui asja menetlus taastatakse.
1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot Ivika Sillaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.