Obsah (10)

§ 326§ 477§ 307§ 4771§ 386§ 173§ 172§ 195§ 660§ 178

2-14-2318 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2016. a Võru tn 12, Põlva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-14-2318 Menetlusosalised ja nende Avalda

§ 326sätetele, lugedes täitmisteate kätte toimetatuks O.

H. rahvastikuregistriusse kantud aadressil – Vaksali 3-32, Tartu postkasti panekuga. Kuid nimetatud kättetoimetamisviis on

§ 326

lg 2 kohaselt lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule

§ -de 322 lõike 1 või 323 kohaselt. Kohtutäituri poolt esitatud väljastusteatest ei nähtu, et eeltoodud nõudeid oleks järgitud, samuti ei selgu, millist dokumenti üritati kätte toimetada. Lisaks eeltoodule märgib kaebuse esitaja, et kohtutäitur oleks pidanud tavapärase kättetoimetamise ebaõnnestumise korral täitmisteate kätte toimetama TMS § 24 lg 5 alusel, s.o avalikult. Kohtutäitur pidi arvestama, et maksekäsu kiirmenetluses tehtud kohtulahendis on võlgniku aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nimetatud aadressile on toimetatud O. H. kätte 10.06.2013.a makseettepanek. 30.10.2013 koostatud töötasu arestimise aktis on kohtutäitur ka ise märkinud O. H. aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eeltoodust järeldub, et kohtutäitur pidi teadma ja arvestama sellega, et avaldaja rahvastikuregistri järgne elukoht ja tegelik elukoht on erinevad. Kaebuse esitajale on arusaamatu, miks kohtutäitur ei püüdnud täitmisteadet kätte toimetada talle teadaolevale avaldaja teisele aadressile. Avaldaja väitel ei ole ta täitmisteadet kätte saanud. 2 2-14-2318

1. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril puudub õigus nõuda temalt kohtutäituri tasu, summas 549,56 eurot. Kohtutäituri seaduse § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulutuste hüvitamist ainult samas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Avaldaja on saanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte alles kohtutäituri 23.12.2013.a. otsuse peale esitatud kaebuse menetlemise käigus. O. H. tööandjale on saadetud sissetuleku arestimise akt ning täitekulu, summas 2,4 eurot väljamõistmise otsus. Kohtutäitur ei ole teinud menetluses muid täitetoiminguid peale sissetuleku arestimise teate saatmise. Kohtutäitur tasu otsus on koostatud 11.07.2013.a. Selles ei ole märgitud kohustatud isiku nime ning otsus on täituri poolt allkirjastamata. Seetõttu leiab avaldaja, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on õigustühine. Lisaks on otsuses viidatud võimalusele enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist tasuda pool kohtutäituri tasust, kuid vabatahtliku täitmise tähtaega ei ole märgitud.
2. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2014.a. kohtumäärusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmist on O. H. täitnud oma kohustused Bigbank AS ees. Avaldaja on sellest kohtutäiturile teatanud, kuid kohtutäitur ei ole avaldaja arvelduskontosid arestist vabastanud. Neil asjaoludel taotleb avaldaja kohtutäitur A. K. poolt täiteasjas nr 170/20013/1187 23.12.2013.a. tehtud otsuse tühistamist kohtutäituri tasu summas 549,56 eurot nõudmise osas, kohtutäituri kohustamist avaldaja arvelduskontode arestist vabastamiseks ning menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Lisaks eelnevale on avaldaja esitanud taotluse kohustada kohtutäitur A. K. edastama kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ning andmebaasidele, kuhu kohtutäitur edastas info tasu nõudmise ja täitemenetluse alustamise kohta, info avaldaja suhtes õigusvastaselt teostatud toimingute kohta. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
3. Kohtutäitur A. K. poolt on esitanud kirjaliku vastuse avaldaja täiendatud kaebusele. Vastus on esitatud pärast täitemenetluses oleva nõude täielikku täitmist avaldaja poolt sissenõudjale (tl.65). Kohtutäitur taotleb kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmist, leides, et puudub vaidlus täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättetoimetamise kohta. Täitmisteade on tulenevalt väljastusteatest võlgnikule kätte toimetatud 21.07.
4. a. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et viidatud väljastusteate alusel ei saa täitmisteadet kättetoimetatuks lugeda, tuleb see lugeda kättetoimetatuks 2.11.
5. a., kuna kaebuse esitaja on 28.11.2013 täiturile esitatud kaebuses seda kinnitanud. Seonduvalt kohtutäituri tasu nõudmise ja selle suuruse õiguspärasusega leiab kohtutäitur, et nii menetluse alustamise tasu kui põhitasu sissenõutavaks muutumise eeldused on KTS § 32 lg 1 ja 2 alusel täidetud. Sellisteks eeldusteks on täitmisavalduse esitamine ning täitmisteate kättetoimetamine. Toetudes Riigikohtu kohtuotsusele nr 3-2-1-88-09 on kohtutäitur seisukohal, et rahalise nõude rahuldamise korral täitemenetluse väliselt muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks ajast, mil kohtutäitur saab nõude rahuldamisest teada. KTS § 28 lg 2 tuleneb keeld kalduda kõrvale samas seaduses sätestatud tasumäärade suurusest ja sissnõudmise korrast. 3 2-14-2318 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 477lg 4 tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata.

Kuna kaebuse esitaja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil, on kohus kaebuse esitaja ning kohtutäituri 12.02.

1. a toimunud kohtuistungil ära kuulanud (tl.24). O. H. on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei ole saanud kätte kohtutäituri otsust tasu määramise kohta, vaid sai tasu suurusest teada tema töötasu arestimise aktist, kus tasu suurus on märgitud arestitava summana. Kohtutäitur on selgitanud tasu kujunemise aluseid, kinnitades, et tasu on sisse nõudmata, kuid õigus tasu saada on olemas. Täitmisteade on kätte toimetatud ja täitemenetlus on alanud. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule sissetuleku (töötasu) arestimise akti (tl 12-13), millest nähtub sissenõutava võlgnevuse suurus – 1977,13 eurot ning nõude suurus – 2529,09 eurot, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 549,56 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kuludest, summas 2,40 eurot. Aktis on märkus, et aktile on lisatud sissetuleku arestimise akti koopia edastamiseks võlgnikule. Tl 14-16 on dokumendid kaebuse esitaja poolt täitedokumendi (maksekäsu) vaidlustamise kohta, maksekäsk on jäetud Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.
2. a kohtumäärusega (tl 41) muutmata. Maksekorraldus (tl 42) tõendab, et O. H. on tasunud sissenõudjale - Bigbank AS-le võla, summas 2101,75 eurot 29.10.
3. a. Tl 43 on väljatrükk 30.10.
4. a e-kirjast, milles sissenõudja kinnitab, et kõik avaldaja ja sissenõudja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused loetakse täidetuks ja leping on lõpetatud.
5. Kohus on seisukohal, et avaldaja kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtutäituri 23.12.2013 otsus tuleb tühistada.

§ 477

lõigetes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur täitmisteate võlgnikule kätte toimetama ning alles täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Menetlusdokument on

§ 307

lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sellest nähtub, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani.

1. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani 4 2-14-2318 tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest (vt Riigikohtu
2. veebruar
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12).
4. Kohtutäitur väidab, et täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud tema rahvastikuregistrisse kantud aadressil postkasti jätmisega ning on esitanud selle tõendamiseks väljastusteate (tl 26). Avaldaja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et väljastusteatelt ei nähtu, et menetlusdokumenti oleks proovitud enne postkasti jätmist isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega (teatisel on märgitud ainult ühe kättetoimetamiskatse kuupäev ja kellaaeg), samuti ei nähtu teatiselt, millise menetlusdokumendiga on tegu. Riigikohus on leidnud, et kui nõuetekohaselt vormistatud akt täitmisteate üleandmise kohta puudub, on tegemist vaid formaalse puudusega ja ainuüksi see asjaolu ei saa olla aresti tühisuse aluseks (vt Riigikohtu
5. septembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 25). Kui aga tagantjärele selgub, et esialgu korrektsena vormistatud kättetoimetamist ei ole tegelikult toimunud, ei saa siiski lugeda kättetoimetamist toimunuks. See kehtib ka juhul, kui dokument jäetakse

§ 326

kohaselt adressaadi postkasti, mille kohta hiljem selgub, et see ei kuulunud siiski adressaadile (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 21). Avaldaja on kaebuses märkinud, et nii täitedokumendiks olevas 2.07.
3. a tsiviilasjas nr 213-22672 tehtud maksekäsus kui ka ülejäänud menetluses on avaldaja aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sama aadressi on kohtutäitur märkinud avaldaja aadressiks ka tööandjale edastatud sissetuleku arestimise aktis. Avaldaja leiab, et kohtutäitur pidi teadma, et avaldaja rahvastikuregistrijärgne aadress ja tegelik elukoht erinevad üksteisest. Kohtutäitur on esitanud väljatrüki Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, millega soovib tõendada, et avaldaja sai täitmisteate kättetoimetamise perioodil töötasu Tartu Linnavalitsuselt. Väljatrükkidelt (tl 28-29) on näha, et viimased väljamaksed avaldajale Tartu Linnavalitsuselt on tehtud
4. aasta juunikuus ning juba
5. a maikuust on väljamakseid teinud ka EBG OÜ asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuivõrd väljastusteatise kohaselt toimus täitmisteate kättetoimetamine aga
6. a juulikuus, ei saa kohtu hinnangul väita, et Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuks avaldaja seos tartu linnaga täitmisteate kättetoimetamise perioodil. Ka kinnistusraamatu väljatrükist (tl 72) on näha, et Tartus Vaksali tn 3-32 korter ei kuulu ega ole kunagi kuulunud avaldajale. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et postkast, kuhu täitur

§ 326

kohaselt avaldajale täitmisteate jättis, ei kuulunud avaldajale ja tegemist polnud kättetoimetamise hetkel tema elukohaga, seetõttu ei saa lugeda täitmisteate kättetoimetamist toimunuks postkasti jätmisega.

1. Kohtutäitur on avaldanud seisukohta, et kui täitmisteadet ei saa lugeda avaldajale kättetoimetatuks 21.07.
2. a postkasti jätmisega, tuleb see lugeda kättetoimetatuks 02.11.
3. a. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 307

lõige 3 reguleerib küll olukorda, kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda ning sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kuid antud juhul on avaldaja 02.11.

1. a saanud tööandja EBG OÜ kaudu kätte sissetuleku arestimise akti, mitte täitmisteate. 5 2-14-2318 Kohtutäituri teade vara arestimise toimumise kohta on täitetoimingust teatamine, mitte täitmisteade (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 19). Et tegemist on kahe eri liiki dokumendiga, nähtub selgelt ka täiteasja 170/2013/1187 toimingute elektroonilisest väljatrükist (tl 73-74). Esmane täitekutse ehk täitmisteade on koostatud 11.07.
4. a, sissetuleku (töötasu) arestimise akt alles 30.10.
5. a. TMS § 24 lg 3 esitab loetelu teabest, mida täitmisteade peab sisaldama (mh nt ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks), mis aga arestimise akti sisuks ei ole. Alles arestimisakti kättetoimetamisega täitemenetlusest teada saamisel puudub võlgnikul võimalus täitedokumenti vabatahtlikult täita ja vältida nii edasisi täitetoiminguid ja kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arestimisakti kättesaamisega ei saa lugeda täitmisteadet kättetoimetatuks. Kuna täitmisteadet pole võlgnikule kätte toimetatud, ei saa täitemenetlust vastavalt TMS § 24 lg 2 lugeda alanuks ning TMS § 55 p 2 ja 4 kohaselt on võlgniku vara arestimine tühine. Seega rahuldab kohus avaldaja kaebuse ja tühistab kohtutäituri otsuse 23.12.
6. a.
7. Avaldaja ülejäänud taotluste osas märgib kohus järgmist: TMS § 218 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise eesmärgiks kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohtulik kontroll täitemenetluse korraldamisel. Seega saab kohus kaebuse rahuldamisel kohtutäituri otsuse tühistada, kuid seadus ei anna alust kohustada kohtutäiturit mingeid täitetoiminguid tegema. Vastasel juhul asuks kohus ise täitemenetlust korraldama. Osutatud põhjendusel tuleb jätta rahuldamata avaldaja taotlused tühistada kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsused, kohustada kohtutäiturit vabastama avaldaja pangakontod ning edastama infot krediidiasutustele ja andmebaasidele. Kohus on
8. jaanuari
9. a kohtumäärusega esialgse õiguskaitse raames peatanud täitemenetluse täiteasjas nr 170/2013/
10. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse vastavalt

§ 4771lg 2 hagi tagamise kohta sätestatut.

Vastavalt

§ 386gl 4 tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse.

Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus täitemenetluse peatamise täiteasjas nr 170/2013/

1. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA VÄLJAMÕISTMINE
2. Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja on kaebuse esitamisel 16.01.2014 tasunud riigilõivu 10 eurot (tl 8) ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel 22.12.2014 ning 29.12.2014 kokku 50 eurot (tl.57,64). Eeltoodu alusel tuleb kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivud - kokku summas 60 eurot kohtutäitur A. K. kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Andmeid muude menetluskulude kohta pole menetlusosalised kohtule esitanud, ka toimikust ei nähtu, et pooltel oleks käesolevas asjas muid menetluskulusid tekkinud. 12. Täitemenetluse peatamiseks on kohus kohustanud avaldajat andma tagatise summas 55,20 eurot, mis on tasutud (tl 60). Vastavalt

§ 195

lg 1 tagastab tagatise määranud kohus tagatise andmise põhjuse äralangemisel tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuna kohus on tühistanud tagatise andmise põhjuseks olnud täitemenetluse peatamise, on avaldajal võimalik esitada avaldus tagatisena tasutud summa tagastamiseks. 6 2-14-2318 13. Tulenevalt

§ 660

lg 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Osundatud paragrahvi 3.lõige sätestab, et maakohtu menetlus lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata ei saa. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 7