← Eesti

2-12-50566/16

Obsah (7)§ 150§ 429§ 168§ 175§ 1741§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013, Pärnu, Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-50566 V.S. (S.) hagi kohtutäitur Rocki Alb

§ 150

lg 2 p-ga 2 pool hagilt tasutud riigilõivust, so 125 eurot hageja eest lõivu tasunud isiku, Rikman Capital OÜ pangakontole. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. 2.

  1. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja hagist loobumise ja hagi tagamise tühistamise ning menetluskulude osas seisukohtade esitamiseks hiljemalt 07.01.
  2. 08.01.2013 määrusega kohus tühistas hageja taotlusel ja teise menetlusosaliste vastuväidete puudumisel hagi tagamise. 2.
  3. Kostja II, Swedbank AS 04.01.2013 seisukohavõtus teatas, et hagist loobumisele vastuväiteid ei ole ning menetluskulude nõuet esitada ei soovi. Kostja III, Pilgrim Group OÜ tähtajaks omapoolset seisukohta ega menetluskulude nõuet ei esitanud.
  4. Kostja I, Pärnu kohtutäitur Rocki Albert esindaja advokaat Tõnu Mets kirjalikus arvamuses 07.01.2013 samuti vastuväiteid hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele ei esitanud, kuid palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabi kulud summas 280 eurot. Kostja esindaja leiab, et kuna hagist loobumise avaldus esitati vahetult enne kohtutäiturile määratud tähtaega hagile vastuse andmiseks, oli esindaja asunud juba hagi vastust koostama ja järelikult tuleb hagejal hüvitada kohtutäiturile tema menetluskulud sh hagi vastuse koostamise ettevalmistamiseks kulunud summad. Menetluskulude nimekirja järgi kohtutäituri kulud õigusabile olid 2,8 töötunni eest kokku 336 eurot (sh käibemaks): 1) OÜ Advokaadibüroo Sirje Must arve nr 116 summas 96 eurot V.S. taotlusega (kaasamine) tutvumise ning sellele 21.12.2012 seisukoha koostamise eest - kestus 0,8 tundi (tasu 100€/tund); 2) OÜ Advokaadibüroo Sirje Must arve nr 1 summas 240 eurot hagiavalduse ja tõenditega tutvumise, konsultatsiooni, tõendite kogumise ning pooleli jäänud hagi vastuse koostamise eest – kestus 2 tundi. Kohtutäitur käibemaksukohuslasena taotleb hüvitatavateks menetluskuludeks käibemaksu võrra väiksema summa – kokku 280 €. 3.
  5. Hageja 07.01.2013 esitatud vastuväites palub jätta kostja I menetluskulude hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamata või juhul, kui kohus loeb kohtutäituri lepingulise esindaja kulud siiski mingis osas põhjendatuks ja vajalikuks, palub hageja rahuldada kohtutäituri menetluskulude taotlus mitte enam kui 80 euro ulatuses, mis on tõendatud 21.12.2012 vastuse esitamsega. Hageja leiab, et käesoleval juhul ei olnud kostja I poolt täiendava õigusteadmistega isikuga kaasamine protsessi kostja I lepingulise esindajana sisuliselt vajalik, kuna pärast enampakkumise toimumist esitati kohtutäiturile koheselt vastuväited enampakkumise läbiviimise osas ja kohtutäitur avaldas sisuliselt oma seisukoha (sh kasutatava haamer.net keskkonna osas) enampakkumise läbiviimise osas juba enampakkumise aktis, samuti ei ole põhjendatud, et 2 2-12-50566 lepingulise esindaja kaudu osaleb menetluses isik, kellel endal tulenevalt avalik-õiguslikust ametitegevusest peavad olema õigusalased teadmised. 3.
  6. 14.01.2013 vastuses jääb kohtutäitur senise menetluskulude taotluse juurde, leides, et kohtuvaidluste pidamine ei seondu kohtutäituri ametitegevusega, eriti vaidlustes, mille sisuks on hagi otseselt kohtutäituri enda vastu ja sellistel puhkudel on kogenud esindaja palkamine igati õigustatud. Ka töömahtu peab esindaja põhjendatuks. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. 3.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168lg.

4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

4.

§ 175

lõike 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud, samuti tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega ning sellega, milliseid kulutusi sai menetluses osalev isik mõistlikult ette näha. 4.1. Kohus tutvunud kostja I menetluskulude taotluse ning hageja vastuväidetega, leiab, et kostja I menetluskulude nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus nõustub kostjaga, et erinevalt hagita menetluses kohtutäituri otsustele esitatud kaebuste lahendamisest, kus

§ 175

lg 31 kohaselt peab kohtutäitur kandma õigusabikulud igal juhul ise, võib kohtutäitur hagimenetluses keerukamates õigusvaidlustes kasutada professionaalset õigusabi. Kuna samaaegselt kohtumenetluses osalemisega täitur peab täitma ka oma tavapäraseid ametiülesandeid ning nende täitmine ei või keeruka kohtuvaidluse arvelt kannatada, on õigusabi kasutamine põhjendatud. Samas tuletab kohus meelde, et vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 p-le 7 ei loeta täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid täitemenetluse kulude mõttes vajalikeks kulutusteks ning kohtutäituril tuleb hoida need kulutused mõistlikkuse piirides. Advokaadi palkamisel tasumääraga 100€/tund tuleb kohtutäituril arvestada võimalusega, et asja vähese keerukuse või asjas vähese töömahuga menetluse jooksul lahendi saavutamise korral võivad ebamõistlikult suured menetluskulud jääda teatud osas ka kohtutäituri enda kanda. 3 2-12-50566 4.

  1. Arvesse võttes, et hagiavaldus esitati 30.11.2012 ning menetlus asjas on faktiliselt lõppenud sisulise vaidluseni jõudmata juba üks kuu hiljem, 04.01.2013 hagist loobumisega, kostjad kirjalike vastuste koostamise ja esitamiseni ei jõudnud; kostja I lepinguline esindaja on koostanud asjas vaid ühe 1-leheküljelise taotluse
  2. isikute menetlusse kaasamiseks ning hagejalt menetluskulude tagatise nõudmiseks (lk 74) ega ole osalenud kohtuvälise kokkuleppe saavutamise protsessis, ei saa mõistlik menetlusosaline eeldada kostjal I konkreetses menetlusstaadiumis sedavõrd suurte õigusabi kulude tekkimist. Tsiviilasja iseloomu ja toimikuga tõendatud menetlustoimingute töömahtu arvestades peab kohus põhjendatuks välja mõista hagejalt kostja I kasuks mõistliku õigusabi kuluna 100 eurot, mis riigi õigusabi tasumäära (32 €/tund) kohaldamise korral vastaks ca 3 töötunnile. 4.
  3. Tulenevalt

§ 1741

lg-st 4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174

sätestatud korras enam nõuda, v.a juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati, tühistatakse.

§ 178

lg-te 1 ja 2 kohaselt saab koos menetluskulude jaotusega kindlaks määratud hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates juhul, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

  1. Kohtule on esitatud taotlus poole riigilõivu hagejale tagastamiseks hagist loobumise tõttu. Rikman Capital OÜ on 03.12.2012 maksekorraldusega nr 216 tasunud hageja eest riigilõivu summas 300 eurot (sh hagiavalduse riigilõiv 250 € ja hagi tagamise taotluse riigilõiv 50 €) Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole viitenumbriga
  2. Hagi tagamise taotluse on kohus rahuldanud ning hagi tagamise riigilõivu ei arvestata tagastamisele kuuluva riigilõivu suuruse määramisel.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja riigilõivu tagastamise taotluse ja tagastab vastavalt hageja taotlusele Rikman Capital OÜ -le hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole, s.o 125 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.