Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas 27.12.2012 esitatud vastuse (tl 64-65) kohaselt kostja kinnitab hagiavalduses esitatut, et poolte vahel oli 20.03.2008 sõlmitud mööbli ostu-müügi leping nr MR20170, mille punkt 3 sätestab, et garantiitingimused on fikseeritud lepingu lisas nr 4 ning lepingu punkt 7.1. kohaselt on ülalnimetatud lepingu lisa 4 garantiitunnistus (tl 40-43). Garantiitunnistuse kohaselt ei hõlma garantii kahjustusi, mis tulenevad mööbliga valesti ühendatud, liidetud või mööblisse paigaldatud kodumasinast või muust seadmest. Poolte vahel on kokku lepitud ka selles, millistel eeldustel garantii kehtib. Ülalnimetatud tõenditega soovib kostja tõendada asjaolu, et osapoolte vahel olid kokku lepitud ka konkreetsed garantiitingimused kauba/toote tarnimisel ning ka kauba saaja/ostja kohustused. Mööbli üleandmis-vastuvõtmisaktil 23.05.2008 on 2
) § 217 lg 5 alusel, mis ei vasta lepingutingimustele. Müüdud pliidil ilmnesid defektid juba eelneva kasutamise käigus, enne kui valesti paigaldatud toitejuhtmest tekkis põleng I.G.ile kuuluvas korteris. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole endale võetud garantiikohustust täitnud, ei saa tuleneda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise vastutuse välistatus. See, et müüdud pliidiga on enne põlengut olnud tõsiseid probleeme, kinnitab veelkordselt hageja nõuet hüvitada põlenguga tekitatud kahju. Kostja väide, et I. G.i allkiri mööbli üleandmis- vastuvõtmisaktil, pretensioonide puudumise kohta välistab kahjunõude esitamise, on ainetu. Hageja on lisanud hagiavaldusele tõendid, näitamaks mis objektiivselt toimus. See, et kostja põlengus süüdi ei olnud, on deliktiõigusest tulenevalt kostja tõendada. 8.10.2013 toimunud kohtuistungil kuulas kohus hageja taotlusel üle tunnistaja I.G.i ning kuulas omal algatusel vande all ära kostja juhatuse liikme R.O. (tl 96-102). Kohus selgitas, et asjas on tootja vastutuse alternatiivina võimalik kostja lepingust tulenev vastutus, millele kostja vastas aegumise vastuväitega. Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: - I. G. ostis kostjalt 20.03.2008 müügilepingu alusel köögimööbli koos tehnika ning paigaldusega hinnaga 54 970 krooni; - Lepingujärgne hind on ostja poolt tasutud, lepingu ese paigaldati I. G.i korterisse 23.05.2008; - Nimetatud korteris toimus tulekahju 02.12.2009, mille tagajärjel hävis lepingu ese. Vaidluse objektiks on käesoleval juhul eelkõige tulekahju tekkimise põhjus(ed). Kohus asub asjas esitatud Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo dokumentidele (04.12.2009 õiend ja 3
G.ilt ja seega astunud esialgse ostja asemele. Hageja on asjas tuginenud eelkõige tootja vastutusele ning seega lepinguvälise kahju hüvitamisele. Kohus hageja sellekohast seisukohta ei jaga.
lg 1 sätestab, et tootjaks loetakse: 1) valmistoote, tooraine või toote osa valmistanud isikut; 2) ennast tootjana avaldanud isikut, kes näitab tootel oma nime, kaubamärgi või muu eraldustähise; 3) toote oma majandustegevuses Eestisse või Euroopa Liidu liikmesriiki müügi, üürimise, liisimise või muul viisil turustamise eesmärgil toonud isikut. Esitatud müügilepingu ja Anava Eesti AS poole pöördumiste ning nende 28.01.2010 otsuse põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ei vasta eelmärgitud seaduse nõuetele. Asjas puudub vaidlus selles, et tooteks, millest käesoleval juhul tulekahju alguse sai, oli pliit, kuid selle mark – Candy FCO 5004X - on teada. Veelgi enam, hageja märgib seda ise oma hagiavalduse esimeses lauses. Puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud pliite toodaks kostja (
lg 1 p 1) või et ta oleks end tootjana avaldanud
Kostja ei ole ka teadaoleva toote maaletooja, selleks on Anava Eesti AS, mida kinnitas nii kostja juhatuse liige ja millise järelduse saab teha ka nimetatud firma enda tehtud otsusest (viidatakse tootja süüle). Kostja juhatuse liige selgitas kohtuistungil, et kostja tootis aastail 2005-2010 üksnes mööblit, sellega koos müüdud tehnika osteti sisse maaletoojalt, kelleks pliidi puhul oli AS Anava Eesti. 4
Kohus juhtis müüja vastutuse kohaldamisele kohtuistungil ka poolte tähelepanu ning leiab, et TsMS § 438 lg 1 alusel saab seda käesoleval juhul kohaldada.
Sama paragrahvi lg 5 kohaselt loetakse ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel.
lg 1 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (
lg 2 järgi asja üleandmisel), isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 2 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest tarbijalemüügi puhul kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Antud juhul on vaieldamatult tegemist tarbijalemüügiga
lg 4 tähenduses, kuivõrd kostja mööblitootjana ja köögimööblikomplekti müüjana müüs füüsilisest isikust tarbijale vastava mööbli koos tehnikaga. Kuivõrd ostja pöördus vahetult pärast tulekahju müüja poole 07.12.2009 kirjaga ning tulekahju toimus vähem kui kaks aastat pärast mööbli ja köögitehnika paigaldamist, on hageja nõue müügilepingu alusel köögitehnika ebaõige paigalduse tõttu õiguslikult põhjendatud. Kohus küll nõustub kostjaga selles, et esitatud asjaoludel ja Anava Eesti AS otsust arvestades ei kohaldu asjas müügigarantii (pliidiplaati oli kahjustatud kasutaja tegevusest tulenevalt - sinna oli kukkunud raske ese), ei mõjuta see kostja vastutust eelnimetatud õiguslikul alusel. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamise eeldused täidetud – kostja on mööbli ja köögitehnika paigaldanud ebaõigesti ja selle tulemusena on tekkinud hagejal (õigemini tema õiguseelnejal) kahju hävinud mööbli ja seadmete näol. Kui aga eeldada, et pliidi toitmejuhe oli kahjustatud juba enne paigaldust, vastutab müüja
Kostja viide I. G.i kinnitusele mööbli üleandmis-vastuvõtmisaktil (tl 44), milles viimane ei oma pretensioone mööblile ja paigaldusele, ei ole ostjat kui tarbijat ning vastavate eriteadmisteta isikut arvestades asjakohane. Tegemist oli käesoleval juhul (varjatud) puudusega, mida saanuks avastada vaid pliiti mööblist eemaldades, pealegi ei pidanud (ega osanud) ostja mööbli paigaldamisel tähelepanelikult kontrollima, kas pliidist vooluvõrku minev juhe on õige paindega või kas sellest hoitakse kinni võimalike juhet kahjustavate esemetega. Sellise kohustuse panemine ostjale eeldaks tema eriteadmisi, mida käesoleval juhul ei ole tuvastatud. I. G. on andnud ütlusi selle kohta, et paigaldaja tegi oma tööd kiirustades, oli jutukas ning I. G. ise tegi samal ajal kodus tööd ega jälginud pingsalt paigaldust. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ostjal (antud juhul hagejal pärast nõude loovutamist) tekkinud kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud –
Kahjuhüvitise suuruses (mööbli ja köögitehnika eest makstu) vaidlust menetluses tõstatatud ei ole. Hageja on õigesti viidanud
lg 1 sätetele, mille kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Ostja tegi pärast tulekahju müüjale
G.i 07.12.2009 avalduse paksus kirjas lõik), mida kostja ei täitnud ja seega on hageja täitnud ka
Hageja nõue viivise osas seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest on kooskõlas TsMS § 367 mõttega, viivist kahju tekkimisest hagi esitamiseni ei ole hageja nõudnud. Mis puutub kostja poolt kohtuistungil esitatud väitesse hagi aegumisest lepingulise kahju korral, siis kohus ei pea seda vastuväidet põhjendatuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg küll kolm aastat 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.