Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 386§ 173§ 162§ 1741§ 175

2-12-49028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2013. a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-1

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik Kenkmani OÜ esitas 23.11.
2. a kohtule hagiavalduse FIE AxxxMxxxxx vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke kandmise nõudes. 04.12.2012.a esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna eelmärgete seadmiseks kostja kinnistutele. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 04.12.
3. a määrusega ja otsustas hagi tagamise abinõuna eelmärked hageja kasuks 12.04.2012.a hageja ja kostja vahel sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks kostjale kuuluvatele kinnistutele registriosa numbritega 10635, 19635, 79235, 1207535, 2328735, 2502135, 2502235 ja
4. Kohus võttis hagi 29.11.
5. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 20.12.2013. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja esitas taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide kohaselt on hageja ja kostja vahel 12.04.

1. a sõlmitud põllumajanduslik rendileping tähtajaga 7 aastat, mille alusel andis kostja hagejale rendile põllumaad 177,69 hektarit. Renditud kinnistute hulgas olid ka kinnistud registriosa numbriga 10635, 19635, 79235, 1207535, 2328735, 2502135, 2502235 ja
2. Hageja soovis rendilepingu täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse renditud kinnistute registriosadesse hageja kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmist ning taotleb, et kohus kohustaks kostjat vastavat nõusolekut andma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 324 lg 1 näeb ette, et kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. VÕS § 324 lg 2 kohaselt tagab 2 2-12-49028 kinnistusraamatusse kantud märge, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt käesoleva seaduse §s 323 sätestatule üles öelda. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kohus on taganud hagiavalduse ja seadis eelmärked kostja kinnistutele. Vastavalt

§ 386tuleb hagi tagamise tühistamiseks esitada kohtule vastava taotlus.

Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 400 eurot. Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hüvitamisele ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest summas 600 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollis, et hageja poolt taotletav summa jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on võimalik kindlaks määrata taotletud ulatuses. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1000 eurot, millest moodustab 400 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 600 eurot hageja lepingulise esindaja tasu osutatud õigusabi eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3