Obsah (8)
§ 76§ 100§ 101§ 396§ 397§ 195§ 113§ 65KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.09.2013, Pärnu Tsiviilasja numb
) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (
§ 76
lg 1).
§ 100
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
§ 101
lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist.
§ 396
lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
§ 397
lg 1 sätestab laenult intressi maksmise kohustuse.
§ 195
lg 2 teisest lausest tulenevalt jäävad lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu laenulepingu alusel saadud laenu põhiosa võlgnevuse ja enne laenulepingu ülesütlemist tekkinud intressivõla tasumise nõuded. 6.
§ 101
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras.
§ 113
lg 8 ja § 162 lg-st 1 tulenevalt kohus vähendab viivist üksnes kohustatud isiku taotluse alusel. Kostjad ei esitanud kohtule põhistatud taotlust viivise vähendamiseks. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada täies ulatuses.
- Hageja nõuab viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt 2413,72 € ning alates hagi esitamisest 21.11.2012 protsendina põhivõlast määraga 16% aastas (laenulepingu punkti 15.3.
- kohaselt hageja lähtub intressi ja muude tasude arvestamisel 360-päevasest aasast, millest tulenevalt viivise päevamääraks on 0,04445%). TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodut arvesse võttes kohus mõistab välja kohtuotsuse 30.09.2013 (kaasa arvatud) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt ning alates 01.10.2013 protsendina (s.o 16% aastas, 0,04445% päevas) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates hagi 21.11.2012 esitamisest kuni 30.09.2013 on lisaks hagiavalduses nimetatud viivisesummale täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 871,17 € (313 päeva x 6261,61 € x 0,04445%), kokku on otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3284,89 €.
- Kohus 02.09.2013 määruses selgitas kostjatele, et kostja L. poolt kohustuse enda kanda võtmine ei alla kohtule õiguslikku alust hagi T. B. suhtes rahuldamata jätmiseks.
§ 65
lg 1 võimaldab hagejal valida, kas nõuda kohustuse täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja esitas nõude mõlema solidaarvõlgniku vastu. Asjaolu, et kostja L. soovib kogu kohustuste enda kanda võtta, võib omada tähtsust solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 9931,65 €, millest põhivõlg 6261,61 €, intress 385,15 € ning põhiosalt arvestatud viivised 3284,89 €. Samuti kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja alates 01.10.2013 viivise tasumata põhinõudest (6261,61 €) kuni põhinõude täitmiseni. 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate 4
(5)Tsiviilasi nr 2-12-48335 kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate J.L. ja T.B. kanda. 10. TsMS § 1741 lg 1 ja 3 sätestavad, et kostja õigeksvõtul põhinevad ja tagaseljaotsuses määrab kohus koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavad menetluskulud. Kohus peab praeguses asjas õigeks koos menetluskulude jaotusega kohe kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude suuruse, kuigi kostja L. suhtes ei ole tehtud tagaseljaotsust ega õigeksvõtul põhinevat otsust. Kohus rahuldas hagi kostja B. suhtes tagaseljaotsusega, kostja L. on sisuliselt nõude õigeks võtnud. J. L. sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ei esitanud, õigeksvõtuga hagi rahuldamist takistas üksnes asjaolu, et kostja on soovinud võimalust viiviseid mitte maksta. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks eraldiseisva menetluse läbiviimine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole menetlusökonoomiast lähtudes otstarbekas. Hageja hagiavalduses märgib, et tema menetluskuluks on riigilõiv 500 € (maksekorraldus lk 14). Nimetatud riigilõiv vastab tsiviilasjahinnaga 10 062,34 € hagi esitamisel nõutava riigilõivu soodusmäärale, mida rakendatakse juhul, kui hagiavaldus esitatakse avaliku e-toimiku veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ning mis on TsMS § 162 lg 5 kohaselt kostjatelt riigilõivu väljamõistmise piirmääraks. Kohus mõistab selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates ning kaebuse võib esitada, kui kaebuse hind ületab 200 € (TsMS § 178 lg 1, 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 5
(5)