KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 4. september 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemi

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel sõlmiti 16.03.2007 laenuleping nr 07-048940-EL (tl 6-9), mille kohaselt said kostjad laenu 70 348 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu

1. kuupäev ning laenusumma tagastamise lõpptähtaeg 10.09.
2. Kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning hageja ütles laenulepingu ühepoolselt üles 08.08.2011 (tl 38-41), lepingu ülesütlemist kostjad ei ole vaidlustanud. Pärast laenulepingu tagatiste realiseerimist nõuab hageja kostjatelt 23 000 eurot, mis koosneb laenu põhiosast, samuti viivist hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostjate poolt hagile esitatud vastuväited ei ole kohtu hinnangul sisulised. Kostjate esitanud vastuväited on seotud täitemenetluse läbiviimisega (laenulepingu tagatiste väärtus, kohtutäituri tegevus), kuid nimetatud vastuväited ei ole käesoleva tsiviilasja raames asjakohased ning need oleks pidanud esitama täitemenetluse käigus. Täitemenetluses oli kostjail võlgnikena õigus ja võimalus osaleda nii müüdavate varade hinna määramisel, samuti nt ise otsida varale parema hinnaga ostjaid, mis oleks vähendanud kostjate võlga hageja ees. Tänaseks on täitemenetlus lõppenud, varad on müüdud ning hagimenetluses ei ole võimalik tagantjärgi täitemenetlust muuta. Sisulisi vastuväiteid hageja nõude suurusele (oluline on märkida, et hageja nõuab üksnes põhivõlga, ja sedagi alla 50%, hagi lisa 8 tl 44-81) ei ole kostjad esitanud. Hageja väited võla suuruse kohta tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks

§ 231lg 4 alusel.

Eeltoodu alusel on põhjendatud hagi rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 alusel ning mõista kostjailt välja saadud laenu põhiosa 23 000 eurot. Kostjad ei ole täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, hageja nõue on muutunud sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ning laenu tagatiseks olnud vara müügist ei saadud piisavalt vahendeid võla täielikuks katteks. Põhjendatud on ka viivise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause sätetele (seadusjärgne viivis). Sellist viivisenõuet lubab ka

§ 367. Kostjad kui ühiselt laenu võtnud isikud vastutavad hageja ees solidaarselt tulenevalt VÕS § 65 lg 2 sätetest. 3

§ 165

lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

§ 174

lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 4