(4)neile nõuetele. Samuti ei ole rikutud avaldusele esitatavaid vorminõudeid. Tulenevalt RLS §st 22 lg 2 p 7 on kohtutäitur vabastatud riigilõivu tasumisest täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel. Seega ei ole avaldusel selle menetlusse võtmist takistavaid puudusi ja see tuleb menetlusse võtta. TMS § 28 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvis nimetatud määruse teeb kohus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Kuna kohtutäituri avaldusest nähtuvalt võlgniku korteriomandi kordusenampakkumine toimub juba 20.11.2012 kell 14.00, ei saa kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisega viivitada. Kohtu hinnangul on kohtutäitur oma nõuet ka piisavalt põhistanud, mistõttu võib asja lahendada puudutatud isikuid eelnevalt ära kuulamata. Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutäituri kinnitusel, mida tõendavad tema avaldusele lisatud kohtuotsuse ja sissenõudja täitmisavalduse ärakirjad ( tl 9-15) ja täiteasjade registri väljatrükk ( tl 17-18) toimub täiteasjas 186/2011/1514 täitemenetlus Viru Maakohtu 29.07.2011 otsusega tsiviilasjas 2-1062778 A. J. . T. K. väljamõistetud võla 3741,66 euro ja lisanduva viivise nõudes ( võla jääk 3629,62 eurot). Kohtutäituri kinnitusel, mis nähtub ka täiteasjade registrist, on sissenõue pööratud muuhulgas võlgnikule kuuluvale korteriomandile asukohaga Tähe 1-7 Mustvee, mis on arestitud. Registriosa nr 1359935 väljatrükk ( tl 19) tõendab, et A. J. korteriomand asukohaga xxxxxx-xxxxxxxxxx maakond. Kohtutäitur on põhjendanud võlgniku korteriomandile sisenemist vajadusega ruume üle vaadata, fotografeerida, hinnata nende seisukorda ja tutvustada vajadusel korteriomandit osta soovivatele isikutele. Kohtu hinnangul on need toimingud vajalikud täitedokumendi täitmiseks. Rahalise nõude täitmiseks on arestitud võlgnikule kuuluv korteriomand. Tulenevalt TMS §-dest 137 ja 78 müüb kohtutäitur arestitud vara enampakkumisel. Vara müümine eeldab, et müüjal on vara seisukorrast ka ülevaade. Vara ostjatel on TMS §-st 85 lg 1 tulenevalt soovi korral õigus müüdavate asjadega tutvuda. Kui vara näol on tegemist korteriomandiga, eeldab kõik eeltoodu ka sisenemist korteriomandi reaalosaks olevasse korterisse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.12.2010 määruses asjas nr 3-2-1-140-10 on asutud seisukohale, et kohtumääruse saamiseks tuleb tõendada võlgniku nõusoleku puudumine ning sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kohtutäituri kinnitusel, mida tõendab tema avaldusele lisatud nõuekirja koopia ( tl 8), on kohtutäitur 08.11.2012 teinud A. J. võimaldada tutvuda müüdava korteriomandiga 12.11.21012. Kohtutäituri kinnitusel seda võimalik teha ei olnud. Kohtu arvates asjaolu, et kohtutäituril ei ole tema poolt soovitud toimingut võimalik olnud läbi viia vaatamata võlgnikule selline ettepaneku tegemisest, annab alust järeldada võlgniku nõusoleku puudumist. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri avaldus rahuldada. Kohtutäituril tuleb lubada siseneda kinnisasjaga tutvumise, pildistamise ja huvilistele tutvustamise eesmärgil A. J. korterisse asukohaga xxxxxx-xxxxxxxxxx nr 1359935). 29.12.2010 määruses asjas nr 3-2-1-140-10 Riigikohus ka leidis, et võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Kohus leiab, et mõistlik on kohtutäituri avalduses esitatud taotlus võimaldada võlgniku ruumidesse sisenemist 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse tegemisest. 3