) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kuna võlgnik ei ole vara hindamist täitemenetluses enam vaidlustatud, siis ei ole vajalik uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramine kohtu poolt ning esitatud kohtutäituri avalduse saab jätta läbivaatamata
6. Vastavalt
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 7.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohtutäitur esitas maakohtule avalduse võlgniku põhjendamatu väite alusel, siis tuleb jätta menetluskulud võlgniku kanda
Avaldaja ei ole nõudnud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 8. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäitur vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kuna kohtutäituri avaldus jääb läbi vaatamata, siis on otstarbekas jätta RLS § 57 lg 4 teises lauses sätestatud riigilõiv – 25 eurot – riigi kanda. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.