KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohtu menetluses on L. M. L. hagi P. L. vastu elatise väljamõistmiseks. 16.09.2013 hageja esitas nõude suurendamise avalduse ja täiendavad tõendid. 05.12.2013 korraldaval kohtuistungil (eelistungil) pooled jõudsid kokkuleppele vaidluse lahendamises kompromissiga ning hageja seaduslik esindaja ja kostja allkirjastasid kirjaliku kompromisskokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Kompromissi kohaselt kostja tasub hagejale alates 01.12.2013 elatist 175 € kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Kohus siinkohal märgib, et määruse vormistamisel ilmnes, et kokkuleppe tekstist on välja jäänud sõna „pool“, kuid istungi protokolli järgi on üheselt tuvastatav, et poolte kokkulepe oli siduda elatise seaduses sätestatud minimaalmääraga. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi on elatise miinimum ühe lapse kohta pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Samuti kohus piirab kompromissist tulenevat kostja elatise maksmise kohustust L. M. L. täisealiseks saamisega. Seadusliku esindaja esindusõigus ja selle alusel sõlmitavad kokkulepped kehtivad kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna kostja on juba detsembrikuus tasunud hageja koolikulusid 82 € ulatuses, siis nõustus hageja seaduslik esindaja, et kostja maksab 2013. detsembrikuu eest elatist selle summa võrra vähem. Kokkulepitut ületavas osas hageja seaduslik esindaja loobus käesolevas tsiviilasjas esitatud elatise nõudest. Pooled leppisid kokku elatise maksmise L. L. arveldusarvele ning igakuise tasumise tähtaja. Pooled kokkuleppel loobusid määruskaebuse esitamise õigusest, kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning palusid kompromissi kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.
§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Seetõttu kohus kulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
teise lause kohaselt on menetluse kompromissiga lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.