p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja on lapse ülalpidamiseks elatise maksmise kohustuse ja esitatud nõude õigeks võtnud. Vastavalt
§-ile 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määrusega nr . 90 on kehtestatud ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni, mis 1.jaanuarist 2011 on 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139, 01 eurot kuus. 2 Lähtudes
§-st 99 hindab kohus vanemate majanduslikku seisu ja laste vajadusi. Kuna elatist on nõutud miinimumsummas, ei vaja see eraldi põhjendamist ja lapse vanematel on kohustus tagada lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Puuduvad mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse kostja vabastamiseks alaealisele lapsele ülalpidamise admisest. Vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt varalisest seisundist (
Hageja nõuab lapsele elatist 139,01 eurot, mis on elatise miinimummäär. Kostjal on seadusest tulenev kohustus osaleda oma lapse ülalpidamises vähemalt elatise miinimummääras ja kohus mõistab ülalpidamiseks lapsele välja elatise miinimummmääras, s.o. 139,01 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 09.12.2011. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ehkki kostja on nõustunud maksma lapse ülalpidamiseks elatist 140 eurot kuus, märgib kohus väljamõistetud elatisesummaks 139,01 eurot, sest TsMS § 439 järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire… Kostjal on õigus maksta elatist ka väljamõistetust suuremas ulatuses, s.t. 140 eurot või rohkem kuus. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seni ei ole menetluskuludest teatatud. Ülle Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.