Obsah (7)

§ 292§ 308§ 8§ 76§ 100§ 108§ 113

2-11-30685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30.mai 2012. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-30685 Tsiviilasi R S hag

§-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 308

lg 1 järgi võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel 1.05.2009.a. sõlmitud üürileping /t.l. 106110/ mille kohaselt hageja üüris kostjale kasutamiseks eluruumina korteri , tähtajaga 1.05.2010.a. Lepingu punktis 3.
2. leppisid pooled kokku, et igakuiseks üürisummaks on 2900 krooni. Punktis 3.
3. võttis kostja endale kohustuse tasuda igakuiselt jooksav kuu eest hiljemalt 12.kuupäevaks üüri 2900 krooni hageja pangakontole. Punktis 3.
4. kohustus kostja lisaks üürile tasuma vastavatele ametiasutustele vee- , elektri- , kommunaalteenuste kasutuse, prügiveo ning korteriühistu haldus- ja remondifondi tasud eest laekuvate arvete alusel kehtivates määrades ja õigeaegselt. Juhul kui vastavalt kokkuleppele tasub üürileandja p-s 3.
5. nimetatud arved, kohustub üürnik tasuma üürileandjale p.3.
6. nimetatud arvete alusel täiendava summa lisaks p 3.
7. nimetatud summale. Vastavalt lepingu p-le 3.4 võttis kostja endale kohustuse tasuda lisaks p-des 3.1, 3.
8. ja 3.3 nimetatud summadele ja kohustustele tasuma lepingu sõlmimisel üürileandjale ettemaksena tagatsiraha summas 2900 EEK. Lepingu punkt 3.9 kohaselt kohustub üürnik üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,3% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Esitatud hagis nõuab hageja kostjalt võla tasumist, mis on tekkinud lepingujärgsete maksete tasumata jätmisest: 1) Ettemaksuna tagatisraha 2900 krooni ehk 185,34 eurot (Lepingu punkt 3.4). 2) Üürivõlg kokku kuue kuu eest (2900 krooni x 6) 17 400 krooni ehk 1112,06 eurot Maksmata on 2009 juuli, augusti, septembri, oktoobri ja detsembri kuu eest ja 2010 jaanuari kuu eest. 3) Elektri tarbimise eest tekkinud võlgnevus AS –ile Eesti Energia kokku 7972,50 krooni ehk 509,54 eurot, võlgnevuse menetlemise tasud kokku 500 krooni ehk 91,96 eurot, EE viivisenõue summas 635,90 kr ehk 40,64 eurot. 4) korteriühistule TXXXXXX tasumata arved summas 7839,63 krooni ehk 501,04 eurot, millest nõuab 6840 krooni so 437,16 € tasumist. Hageja on esitanud eelnimetatud võlgnevuse kokku 36 248 krooni so 2317 € kujunemise kohta vastavad arved ja võlaarvestuse /t.l. 37- 104/. Hageja on vähendanud võlanõuet 200 + 4 € võrra, millest 200 € kostja on tasunud 29.07.2011 sõlmitud maksegraafiku alusel /t.l. 131-132 / 24.08.2011 ja 28.09.2011 / t.l. 141, 143/ ning 4 € osas on hageja teinud tasaarvestuse /vt lk 150/. Seega on võlanõudeks kokku 2113 €. Lisaks 6 2-11-30685 võlale nõuab hageja kostjalt viivist esialgse põhinõudega samas suurusjärgus summas 2317 € vastavalt viivisearvestusele /t.l. 37/. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja nõue on ebaõiglaselt suur (väidetavalt 100 000 krooni). Võla tekkimist põhjendab kostja ootamatute makseraskustega. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet selle kohta, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatult suur. Lepingu punktist 3.
9. nähtub, et kostjal ei ole õigus selles, et lepingu järgi puudus tal kohustus tasuda korteriühistu haldus- ja remondifondi tasud laekuvate arvete alusel. Kui kostja hindas eluruumi üürilepingu kehtivuse ajal üüri ülemääraselt suureks, tulnuks tal

§-st 302 tulenevalt esitada hagejale kirjalik taotlus üüri alandamiseks. Vastavat taotlust kostja hagejale esitanud ei ole.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostjal oli üürnikuna kohustus tasuda määratud tähtajaks hagejale üüritud eluruumi kasutamise eest üüri ja lisaks üürile tasuma vastavatele ametiasutustele vee- , elektri- , kommunaalteenuste kasutuse, prügiveo ning korteriühistu haldus- ja remondifondi tasude eest laekuvate arvete alusel kehtivates määrades ja õigeaegselt. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahel sõlmitud kokkulepet

§ 100

mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asjas on tõendatud, et kostja ei ole üürilepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ning kokkulepitud tähtajaks üüri ja kõrvanõudeid tasunud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt tasumata üüri ja kõrvalnõuete võlga. 1.05.2009.a. sõlmitud üürilepingu nr 006-09 punktis 3.9 leppisid pooled kokku viivises 0,3 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise kogusummaks 4718.60 € (73 830 krooni), mida hageja on vähendanud 2317 eruroni /t.l. 37/. Hageja esitatud viivisearvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus leiab, et antud juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist määras, mis vastab pooltevahelises lepingus kokkulepitud määrale. Kui pooled on üürilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Leppetrahvi lisaks viivisele hageja ei nõua. Mis puutub

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamisse

§ 113lg 8 ja § 162 kohaselt, siis seda ei ole kostja nõudnud.

Antud juhul ei ületa viivise nõue 7 2-11-30685 esialgset põhivõlga ning kostja ei ole esitanud ka asjaolusid, mis annaksid alust

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi nii võla kui viivise nõudes. 14. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reena Undrest Kohtunik 8