§-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 järgi võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.
§-st 302 tulenevalt esitada hagejale kirjalik taotlus üüri alandamiseks. Vastavat taotlust kostja hagejale esitanud ei ole.
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostjal oli üürnikuna kohustus tasuda määratud tähtajaks hagejale üüritud eluruumi kasutamise eest üüri ja lisaks üürile tasuma vastavatele ametiasutustele vee- , elektri- , kommunaalteenuste kasutuse, prügiveo ning korteriühistu haldus- ja remondifondi tasude eest laekuvate arvete alusel kehtivates määrades ja õigeaegselt. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahel sõlmitud kokkulepet
mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asjas on tõendatud, et kostja ei ole üürilepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ning kokkulepitud tähtajaks üüri ja kõrvanõudeid tasunud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt tasumata üüri ja kõrvalnõuete võlga. 1.05.2009.a. sõlmitud üürilepingu nr 006-09 punktis 3.9 leppisid pooled kokku viivises 0,3 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise kogusummaks 4718.60 € (73 830 krooni), mida hageja on vähendanud 2317 eruroni /t.l. 37/. Hageja esitatud viivisearvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus leiab, et antud juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist määras, mis vastab pooltevahelises lepingus kokkulepitud määrale. Kui pooled on üürilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Leppetrahvi lisaks viivisele hageja ei nõua. Mis puutub
lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamisse
Antud juhul ei ületa viivise nõue 7 2-11-30685 esialgset põhivõlga ning kostja ei ole esitanud ka asjaolusid, mis annaksid alust
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi nii võla kui viivise nõudes. 14. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reena Undrest Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.