hagi A.T.e vastu elatise nõudmiseks menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Anu Tame enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi nr 2-11-46280 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1. Kohus jättis A.T. hagiavalduse 12.10.2011.a määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest, tuues välja avalduses esinevad järgmised puudused: • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 363 lg 1 p 1 alusel ei ole hageja väljendanud selgelt hagiavalduses esitatud nõuet. Nimelt soovib hageja lisada elatisele ka tulumaksu. Alates 01. jaanuarist 2011.a jõustunud tulumaksuseaduse redaktsiooni järgi ei ole elatusraha enam tulumaksuga maksustatav, mistõttu palub kohus vastava nõude hagiavaldusest välja jätta. •
Lisaks avalduses esitatule, palub kohus märkida, kas pooled on elatusraha maksmise osas püüdnud jõuda kohtuvälisele kokkuleppele ning millistel põhjustel kostja elatise maksmisest keeldub. Hageja on avalduses toonud välja enda vajaduste loetelu ühe kuu kohta ning saanud vastavaks summaks 290 eurot. Kuna perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, hageja aga soovib antud juhul jätta täies ulatuses enda ülalpidamiskulud kostja kanda (esitades kostja vastu nõude summas 290 eurot kuus), tuleb hagejal avalduses selgitada, millisel põhjusel soovib hageja vastavas määras kalduda kõrvale ülaltoodud vanemate võrdsete kohustuste põhimõttest. Hagiavaldus on esitatud alaealise lapse haginõude blanketil. Elatise nõude põhjendus deklaratiivne ja sisuliselt esitamata. Hageja on täisealine, mistõttu hagiavalduses ei saa asjaolusid esitada alaealise lapse vorminõuet järgides. Seega kohtule tuleb esitada hagiavalduse terviktekst ja arvestada kohtu poolt väljendatut. • Täisealine laps on tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõistes teovõimeline ning võib elatishagi esitada kohtule enda nimel. Juhul, kui hageja soovib avalduse esitada aga lepingulise esindajana ema S.L. kaudu (S.L. ei ole A.T. seaduslik esindaja, sest viimane on täisealine.), on vajalik
lg 1 p 5 ja § 221 lg 2 reguleeritult avaldusele lisada esindaja esindusõigust tõendav volikiri. • Hagiavalduses ei ole märgitud hagihinda (
lg 1 p 5).
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Eeltoodu põhjal on käesoleva tsiviilasja hinnaks 290 x 9 = 2610 eurot. •
lg 1 p 3 sätestatult lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kuna PKS § 97 p 2 sätestatult on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, tuleb hagejal lisada 2 Tsiviilasi nr 2-11-46280 avaldusele ka õppeasutuse tõend koolis õppimise ning eeldatava kooli lõpetamise aja kohta. Hageja on puuduste kõrvaldamise määruse elektronposti kaudu
) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda Maili Tartu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.